Milline on Keskerakonna ja Ühtse Venemaa (Единая Россия) koostöölepingu taust?

2004. aastal sõlmis Keskerakond koostöölepingu Vene Föderatsiooni võimuparteiga Ühtne Venemaa. Leppele kirjutasid alla Keskerakonna välissekretär Mailis Reps ja riigikogu fraktsiooni aseesimees Ain Seppik ning Ühtse Venemaa välissekretär Valeri Gussev ja riigiduuma fraktsiooni esimene aseesimees Valeri Bogomolov. 21. oktoobril edastas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Eestimaa Rahvaliidu juhatusele ettepaneku alustada ametlikke kõnelusi Rahvaliidu liitumiseks Keskerakonnaga. Muuhulgas seisab avalduses, et "Eestimaa Rahvaliidu liikmeskond on oodatud seda (kõnelema kuuldaval häälel) tegema edaspidi Eesti Keskerakonna lipu alt, sest lõpuks pole ju nii oluline, mis värvi kass on - peaasi, et hiiri püüab". Olen arvamusel, et kassi värvus loeb poliitikas ikka ka midagi. Riigi juhtimisel ei ole asjad päris nii, et olgu toit milline iganes, peaasi, et kõhtu täidab.

Enne, kui Rahvaliit saab alustada Keskerakonnaga läbirääkimisi edasise koostöö osas, soovin koos enda mõttekaaslastega küsitleda Edgar Savisaart ja tema lähikondlasi, milline on Ühtse Venemaaga sõlmitud koostöölepingu sisu, sõlmimise tegelikud põhjused, tagamaad ning Ühtse Venemaa huvi Keskerakonna ning Eesti vastu. Kui lepe käsitleb tõepoolest vaid erakondade koostööd hariduse, kultuuri ja majanduse valdkonnas, pole ju põhjust seda rahvaliitlaste ja avalikkuse eest saladuses hoida.

Loe veel: http://poliitika.postimees.ee/?id=179881; http://www.epl.ee/artikkel/481079; http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvaliit-koigepealt-uurime-keski-ja-putini-lepet.d?id=26501641

Rahvaliidu valimistulemused

Eestis on kokku 3076 kohalike omavalitsuste volikogude liiget. Möödunud valimistel valiti volikogudesse 298 rahvaliitlast ja 40 parteitut Eestimaa Rahvaliidu erakonnanimekirjas. Kokku seega 11% valituks osutunutest. Eestis ei ole ühtegi maakonda, kus vähemalt ühes omavalitsuses poleks Rahvaliidu nimekiri või rahvaliitlaste valimisliit saavutanud võitu. Seevastu näiteks ennast edukaks kuulutanud IRL ei saanud ühtegi võitu Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Saaremaal, Põlvamaal ega Pärnmaal. Keskerakond ei saanud ühtegi võitu Võrumaal, Läänemaal ja Raplamaal. Ida-Virumaal, mis juba kuulutati Keskerakonna kantsiks, on kokku 22 omavalitsust, millest Keskerakond võitis vaid 4 suuremas. Siit siis on ka tõstatunud nii 2011. aasta riigikogu kui ka presidendi valimisi silmas pidades Keskerakonna huvi Rahvaliidu liitmiseks või vähemalt tükeldamiseks. Rahvaliitlaste viimaste päevade sõnumeid arvestades ei ole aga keeruline aru saada, kes rahvaliitlastest seda ideed toetavad, sest ega hr. Savisaar seemet kobestamata mulda külvanud.

Kuidas Teie õpetajana käituksite?

Tavaliselt paigutan siia enda mõtteid. Seekord tahan aga jagada Teiega ühe õpetaja mõtteid kujundlikust olukorrast koolis.

Kujutame ette, et algamas on põhikooli ühiskonnaõpetuse tund. Õpilased tulevad klassi ja enne oma kohale jõudmist hüüab Kevin valju häälega: "Õpetaja, kas Te teate juba, et kesikud jäid Tallinnas jälle võimule? Ja Savipäts sai kõik sibulate hääled endale ja mõned lollid eesti penskarid hääletasid ka tema poolt." Sellepeale karjuvad veel mõned hääled, et keskerakond on kräpp ja Putini tallalakkuja ning savikas oma pundi ja venelastega kasigu Venemaale.

"Ja Rahvaliit, see maakate punt, kaob varsti üldse ära, raadios öeldi," hõikab keegi. Jälle kostab naeru. Õpetaja teeb näo, et ei kuulnud midagi, tema mees on ikka veel Rahvaliidu liige ja mõned õpilased teavad seda.

Klassis käib tunnikella eelne sekeldamine ja õpetaja laseb pilgul ringi käia. Mann istub kuidagi väga vaikselt oma kohal ja vaatab kiirelt silmi pilgutades enda ette. Ka Tõnu on kuidagi tõsine. Õpetajale meenub, et nägi Manni isa ja Tõnu venna nimesid vallalehes. Nad kandideerisid Keskerakonna nimekirjas. Aga ta ei jõuagi enam kaugemale mõelda, sest temast mööda ja uksest välja tormab nuttev Galina. Samal hetkel käib hele laks - kaks possi rüselevad, Kevini vasak põsk punetab Vadimilt saadud kõrvakiilust. Vadim karjub kogu klassile, et tema pole mingi sibul ja kui teda siia ei taheta, siis ta võib siit minema ka minna, aga võetagu teadmiseks, et isegi reformierakondlane Keit Pentus hakkas Lasnamäe venelastega rääkimiseks vene keelt õppima. Kas tema peab siis ka nüüd Venemaale kasima?

Kell heliseb, õpetaja tõuseb ja läheb kõigepealt poiste juurde, käsib mõlemal kohale istuda ning juhtumi kohta selgituse kirjutada, küll õppealajuhataja pärast tegeleb sellega. Siis läheb ta ukse taha ja palub Galinal klassi tagasi tulla. Aga Galina on jõudnud juba oma üle tee olevas toidupoes töötavale emale helistada ja ütleb, et ema lubas kohe õpetajaga rääkima tulla. Õpetaja tuleb murelikult klassi tagasi. Galina on tegelikult üks parimaid õpilasi, eelmisel aastal sai maakonna eesti keele olümpiaadil koguni esimese koha, vaatamata sellele, et kodune keel on vene keel. Ka tema ema räägib õpetajaga enamasti eesti keeles, kuigi veidi konarlikult. Ja just paar nädalat tagasi oli Galina ema talle öelnud, kui väga ta rõõmustab, et Galina korraliku eesti hariduse saab. Õpetaja on veidi häiritud eelseisvast vestlusest, aga viimane aeg on tunniga peale hakata.

"Tänase tunni teema on Eesti Vabriigi Põhiseaduse II peatükk, kus on kirjas meie põhiõigused, vabadused ja kohustused. Nagu te teate, on meil kõigil siin hea elada sellepärast, et Eesti on demokraatlik riik ..." alustab õpetaja...

Ja mida ning kuidas Teie siinkohal õpilastele räägiksite?

Tänan toetajaid ja vaatan tulevikku

Kohalike omavalitsuste volikogude valimised on jäänud selja taha. Tänan kõiki usu ja toetuse eest, mis mulle ja minu mõttekaaslastele osaks sai, ning õnnitlen kõiki valituks osutunuid!

Rahvaliidu maine kehva olukorda arvestades, mida küll vaevalt saab uuele juhtkonnale süüks panna, polegi valimistulemus halb - Rahvaliit koos meie inimeste algatatud valimisliitudega on endiselt juhtpositsioonidel enamate kohalike omavalitsuste volikogudes kui ükski teine erakond. 46 volikogus usaldasid inimesed rahvaliitlastele absoluutse enamuse ehk üle poole kohtadest. Siiski tuleb meil detsembrikuisel kongressil tõsiselt peeglisse vaadata ning otsustada, kuidas läheb Rahvaliit vastu 2011. aasta Riigikogu valimistele. Change We Can Believe In, nagu üks üle lombi härrasmees ütles.

Valimisliit erakonnaga Eestimaa Rohelised ei toonud Tallinnas paraku oodatud tulemust - jäime alla valimiskünnise. Mart Laari kombel kehvas tulemuses ca 1/3 häältest toonud rahvaliitlasi süüdistada ning odavat poliitprofiiti lõigata on muidugi vanast poliitikust kohatu. Tegelikult väärib hoopis tunnustust Rahvaliidu uue põlvkonna tegijate kena häältesaak, mis loob neile head eeldused tulevikus poliitikas kaasa rääkimist jätkata. Noortes poliitika vastu huvi tekitamine ning nende kaasamine ühiskonnaelu korraldamisse on järjepidevuse kindlustamiseks vajalik - liiatigi veel olukorras, kus Eesti poliitikat juhivad tänagi samad inimesed, kes 20 aastat tagasi. Täna aga 90ndate aastate alguse stiilis martlaarilikud loosungid "Plats/Tallinn puhtaks" ei tööta. Kui üks erakond on kuskil väga tugev, ei ole mõtet öelda, et kõik, mis nad teinud on, on paha. Tallinna inimesed ootasid pigem positiivset programmi. Nii pööraski Reformierakonna ja IRLi bumerang hoopis nende endi vastu.

Tänan veelkord inimesi, kes nendel valimistel noori usaldasid, kuulugu valituks osutunud siis mistahes erakonda. Suur tänu ka kõigile Mustamäe inimestele, kes mind 175 häälega meeles pidasid! Tunnen selle mandaadiga kohustust jätkata poliitikas kaasa rääkimist.

Valime ehk seekord lauspropaganda asemel programmi ja väärikuse!?

Kohalike valimiste tulemuste selgumiseni on jäänud neli ja pool päeva. Üldiselt tundub, et Keskerakond teeb Tallinnas puhta töö. Reform püüab küll vastanduda, aga on samuti libastunud lihtsakoelise, valijat alahindava propaganda banaanikoorele. Siiski on üks lootusekiir - kui peaks juhtuma, et Tallinna elanikel on vaatamata senistele küsitlustulemustele banaalsest lahmimisest kõrini, peaksid tulema protestihääled just Rahvaliidu ja Roheliste kandidaatide toetuseks, kes on välja pakkunud ka sotsiaalteadlaste arvates kõige parema programmi (vt. http://www.epl.ee/artikkel/480083). Programmi leiad: http://www.erl.ee/index.php?id=1033. Muuseas, sotsiaalteadlaste arvates oli Rahvaliidul kõige parem programm ka Euroopa Parlamendi valimistel :-).

Lisaks huvitavale ja uuenduslikule programmile oleme püüdnud konstruktiivset joont hoida ka kampaaniatöös. Niisiis, hea päevikulugeja, mine kindlasti ka sel korral valima, ärgita sõpru-tuttavaidki, ning aita muuta Tallinna õhk puhtamaks. Minu poolt saad hääletada Mustamäel, valides 892. Julgen Sulle soovitada ka enda mõttekaaslasi, kelle nimed ja numbrid leiad siit: http://www.erl.ee/index.php?id=995. Rahvaliidu kandidaatidega väljaspool Tallinnat on võimalik tutvuda: http://www.erl.ee/index.php?id=971

Põnevaid valimisi soovides,

Anto

Ühised jõupingutused liidavad eriilmelise töötajaskonna

Ettevõtete rahvusvahelistumisest on saanud paratamatus. Pidevalt muutuv tegevuskeskkond, globaalselt hajutatud organisatsioonid ja mobiilne ning erineva rahvusliku ja kultuuritaustaga personal on end selgelt kinnistanud 21. sajandi juhtimise väljakutsete hulka. Juba 2007. aastal valiti Eesti 10 kõige globaliseerunuma riigi hulka maailmas (The A.T. Kearney/Foreign Policy Globalization Index) ja kuigi üleilmastumise surve avaldub meil enamasti hiljem kui maailma kultuuri- ja ärikeskustes, jõuab nii meeldivate kui ka ebameeldivate trendide mõju varem või hiljem ka siitnurga ettevõtetesse.

Valus, aga vajalik kohanemine

Organisatsioonid, nagu inimesedki, ei muutu suuremat väliskeskkonna surveta. Status Quo säilitamine on mugav ja millegi uue õppimine või sellega kohanemine täiendavat pingutust nõudev energiamahukas ettevõtmine. Siiski – nii, nagu majandussurutisest väljuvad tervete ja tugevamatena need ettevõtted ja riigid, kes mõistsid headel aegadel säästa ja vajalikke ettevalmistusi teha, suudavad ka üleilmastuvas ettevõtluskeskkonnas läbi lüüa tegijad, kes uute tingimustega kohastuvad. Paar kiiret kõnet Londonis ja Stockholmis rahvusvahelistes ettevõtetes töötavatele sõpradele näitasid, et etnilise ja kultuurilise mitmekesisuse taotlemist personalipolitikas nähakse seal lisaks organisatsiooni väärtusruumi tugisambale ka pragmaatilise kasu allikana. Eriilmelise sotsiaal-kultuurilise taustaga töötajaskond loob konkurentsieeliseid – kasvab ettevõtte kompetentside mitmekesisus ja innovatsioonisuutlikkus, samuti läbilöögivõime erinevatel turgudel ning tõenäosus võita riigihankeid.

Mitmekesisus töökohtadel kui riiklik sund ja prioriteet

Rootsis ja Suurbritannias on mõistetud, et ettevõtete edu välisturgudel toetab selgelt riigi konkurentsivõime kasvu. Seetõttu käsitletaksegi vähemusrahvuste ja –rasside esindatust töökohtadel ka riigi tasandil pragmaatiliselt, ettevõtluse kvaliteedinäidikuna. Kui ettevõtted ei taha muutuda, tuleb luua muutumist soodustav keskkond, ehk kasutada vaheldumisi präänikut ja piitsa. Etnilist mitmekesisust toetavad riiklikud tööturumeetmed võib jaotada kaheks – pakkumise ja nõudluse poolele suunatuteks. Esimesel juhul püütakse täiendada immigrantide teadmiseid ja oskusi vastavalt tööandjate ootustele, teisel juhul aga veendakse tööandjaid mitmekesisuse kasulikkusest töökohtade täitmisel.

Pakkumise poolel on domineerivaks erialase keeleõppe soodustamine, tööturu nõustajate koolitamine, ettevõtjapoolsete mentorlusprogrammide kaasrahastamine, aga ka immigrantide palgatoetusprogrammid. Nõudluse poolt reguleeritakse avaliku sektori eeskuju (nt. värbamispoliitika), väärtushinnanguid sõnastavate raamseaduste (nn. võrdse kohtlemise seadused) ning hankepoliitika abil. Tähtis on mõista, et raamseadused, sealhulgas ka Eestis 1. jaanuaril jõustunud Võrdse kohtlemise seadus, saadavad eelkõige signaali riigi prioritetide kohta. Siiski ei motiveeri need tegelikult ettevõtjaid kuigvõrd soovitud viisil käituma, sest diskrimineerimise juhtumeid kohtus tõendada on väga keeruline. Nii täiendataksegi nõudluse poolt hankepoliitika hoovaga, mis annab eelise rahvuslikult mitmekesistele organisatsioonidele ja ettevõtjad näevad etniliste vähemuste palkamist boonuse, mitte kohustusena.

Võõrkeelne tööprotsess on vältimatu

Mitmete ettevõtjate, juhtide ja uurijate hinnaguid analüüsides tuleb rahvusliku mitmekesistumise kavandamisel silmas pidada eelkõige kolme võtmetegurit: vajaduse olemasolu, ühise märgisüsteemi loomist ning ühiste ülesannete eelistamist etniliselt ühtsetele meeskondadele. Kui vajaduse tekitamise eest hoolitsevad suuresti väliskeskkonna survestavad trendid rahvusvahelises äris ja kaubanduses ning mõnel määral ehk ka riiklikud regulatsioonid, siis ühise märgisüsteemi ja ülesandekesksete eriilmelise koosseisuga meeskondade loomine jääb juba juhtide ülesandeks.

Märgisüsteemi all pean eelkõige silmas keelekeskkonda. Kui vähe selle tunnistamine meile ka ei meeldiks, ei ole täna ega tulevikus ühegi rahvusvahelise kontserni ametlikuks töökeeleks eesti keel. Küll aga peab intellektuaalse töö osatähtsuse kasvades ja struktuurilise lõimumise tingimustes ettevõtte tööprotsess toetuma ühele märgisüsteemile. See tähendab muuhulgas ebamugavaid, kuid vajalikke võõrkeelseid koosolekuid ja kirjavahetust ning seab ettevõtte personalivalikule ja täiendkoolitussüsteemile uusi nõudmisi. Tuntud juhtimisprintsiip „Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt!“ muutub veelgi aktuaalsemaks ja just mõtlemisega seotud funktsioonide täitmine kipub üha enam toimuma meile võõras keeles.

Fookus ühistel ülesannetel

Mitmed psühholoogiaalased uuringud näitavad, et inimestele meeldivad asjad, mis on neile tuttavad. Sama printsiipi on püütud kasutada ka mitmetes rahvusvahelistuvates ettevõtetes, arvates, et piisab lihtsalt sellest, kui viia kokku erineva kultuuritaustaga inimesed ja nad muutuvadki üksteisele sümpaatseks. Siiski – ettevõte ei ole reeglina sulatusahi, kus erinevad inimesed suhtleksid ühtviisi meelsasti nii oma kui ka teiste etniliste gruppide esindajatega. Formaalne integratsioon ei pruugi tuua kaasa sotsiaalset integratsiooni. Pigem koonduvad töötajad sarnastesse seltskondadesse, eristudes teistest rühmadest.

Abiks võiks siin olla Türgi püritolu Oklahoma ülikooli sotsiaalteadlase Muzafer Sherifi pea’ viiskümmend aastat tagasi noortelaagris läbi viidud uuringu (Intergroup conflict and co-operation: The Robbers’ Cave experiment) tulemused, mis tõestavad, et koostöö ühiste eesmärkide nimel vähendab kõige tõhusamalt lõhet erinevate etniliste gruppide vahel. Nii, nagu noortelaagris, peab ettevõtteski kujundama eriilmelised meeskonnad, kus vaid ühist pingutust kroonib edu. Just koostöö ja ühiste saavutuste kaudu hakkavad inimesed nägema teisi mõistlike kaaslaste ning abilistena. Sama ideed kinnitavad ka Londonis ja Stockholmis töötavate sõprade mõtted. Kuigi nende tööandjatel on täidetud kõik formaalsed kultuurilise sallivuse nõuded ettevõtte väärtuste sõnastamisest erinevate religioonide palvela loomiseni, võimaldavad just ühised ülesanded luua koostööks vajalikku usaldust ning õppida nägema rahvustausta taga inimest.

Avalik sektor võiks Eestiski olla eeskujuks

Oskus liita erineva kultuuritaustaga inimesed ühtseks meeskonnaks on rahvusvahelistuvas ärikeskkonnas üha suurema kaaluga eduteguriks. Eestiski tuleks edaspidi ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks võtta õppust Euroopa edukatelt, selmet lasta etnilisel lõimumisel vaid isevooluteed kulgeda. Mitmete riikide kogemus tõestab, et väga tähtis on muutuste juhtimisel avaliku sektori eeskuju. Meetmete kompleks peab kindlasti koosnema enamast kui vaid Võrdse kohtlemise seadusest, sisaldades terviknägemust nii nõudluse kui ka pakkumise poole regulatsioonidest. Valitsuse tegevuskava peaks suurendama ettevõtjate ja ühiskonna teadlikkust sellest, et töötajate mitmekesisus soodustab omakorda kompetentside mitmekesisust ning paremat kvaliteeti teenuste osutamisel erinevatele sihtrühmadele.

Ilmunud lühendatult ka Äripäevas: http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=4456/arv_kolumn_445601

Kallase kukutamine avab Savisaarele tee presidendiks?

Parteide tagatubadest väljunud avalik diskussioon Euroopa Komisjoni voliniku nimetamise üle on igati tervitatav. Osalusdemokraatia aregule Eestis oleks kasulik, kui voliniku nimetamisel saaksid kaasa rääkida võimalikult paljud huvigrupid. Miks siis ikkagi on püütud avalikku arutelu voliniku nimetamise üle sedavõrd kiivalt vaka all hoida?

Milleks meile volinik?
Kuigi volinik esindab formaalselt Euroopa Liidu ühishuvi, saab ta olenevalt vastutusvaldkonnast mõjutada oluliselt ka Eesti elu - Euroopa Liidus kujundatakse täna ca 80 protsenti meie õigusruumist. Komisjon on sisuliselt Euroopa Liidu valitsus, millel lisaks rahvusriigi valitsusele omastele funktsioonidele on ka seadusandliku algatuse ainupädevus ning täita mitmed kohtuvõimule omased ülesanded. Niisiis on Komisjoni volinik selgelt mõjuvõimsaim ametikoht Euroopa Liidus, mille nimetamise Eesti suuresti otsustada saab. Kuigi formaalselt nimetab Komisjoni ametisse Euroopa Liidu nõukogu pärast parlamendilt heakskiidu saamist, on vähetõenäoline, et parlament komisjoni presidendiga kooskõlastatud kandidaadi sobivuse kahtluse alla seab.

Kallase tegevust ei ole hinnatud
Komisjoni voliniku nimetamise puhul ei ole tähtis mitte otsustada kiiresti, nagu välisminister Urmas Paet soovitas, vaid teha võimalikult hea otsus. Reformierakondlasest Paeti avalduse taga võib muuhulgas peituda tõsiasi, et tegelikult ei ole Eestis Siim Kallase tegevust volinikuna viie aasta jooksul kuigivõrd analüüsitud. Komisjoni presidendi José Manuel Barroso kiitev hinnang kõditab küll meie rahvuslikku uhkustunnet, kuid on Kallase tööle hinnangu andmiseks selgelt ebapiisav. Mida muud saakski tagasivalimist taotlev komisjoni president oma kabinetikaaslase kohta öelda, soovimata enda pädevust Komisjoni moodustaja ja juhina kahtluse alla seada?

Esmapilgul tähtsusetu personaliotsus lõhub valitsuse?
Poliitikauurijad nimetavad Euroopa Liidus koalitsioonivalitsuste konfliktide peamise põhjusena koalitsioonipartnerite soovi säilitada oma identiteeti ja mõju, mis avaldub eriti selgelt, nagu praeguse olukorragi puhul, vahetult enne valimisi.
Koalitsiooni püsimise oluliseks garantiiks on sellisel juhul mehhanismi olemasolu koalitsioonisiseste konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks. Seda mehhanismi aga tänasel valitsusel ei ole. Niisiis võib Eestis tekkida peagi Euroopa Liidus harvaesinev piinlik olukord, kus komisjoni voliniku nimetamisest saab avalikkuse silmis valitsuse lagunemise põhjus, kuigi sisuliselt on tegemist vaid ajendiga.

Sisepoliitiliselt terav küsimus
Miks aga on siiski sedavõrd hoolega püütud vältida voliniku teema n-ö suure kella külge panemist ja miks lahvatas arutelu ühtäkki sedavõrd ereda leegina? Mõistagi seepärast, et sisepoliitiliselt on tegemist väga tundliku küsimusega.
Mart Laar kaalus tõenäoliselt üsna tõsiselt enda kandidatuuri voliniku kohale, kuid ei leidnud sellele Euroopast vajalikku toetust. Siim Kallas jätkaks heameelega, kuid IRL ei ole valmis voliniku nimetamise kaarti - liiatigi veel riigieelarve koostamise ajal - niisama lihtsalt loovutama. Kui peaks siiski rakenduma stsenaarium, et Kallas volinikuna ei jätka, võiks ta väärikalt maanduda peaministritoolil. See eeldaks taas Keskerakonna ja Reformierakonna (KeRe) ühist valitsust, viimase hinnaks oleks aga muuhulgas kokkulepe Edgar Savisaare ihaldatava riigipeatooli osas 2011. aasta presidendivalimistel.