Miks peaks Rahvaliit olema esindatud europarlamendis?

Minult on korduvalt küsitud, et miks peaks Rahvaliit olema esindatud Euroopa Parlamendis.

Vastus on, et Euroopa Liidu eelarve kõige suuremad poliitikavaldkonnad on põllumajandus ja reginaalpoliitika ning Rahvaliidul on Eesti volikogudes 755 liiget ning oleme esindatud 154 omavalitsuses, kelle kogemuste ja teadmiste põhjal on meil selge ülevaade Eesti inimeste soovidest ja vajadustest, mille eest tuleb ka europarlamendis seista. Rahvaliit on meeskond, kus on tasakaalus suur kohaliku elu korraldamise kogemus ning uue põlvkonna värske pilk ja energia.
Lisaks on Rahvaliidul selge nägemus Eestist aastal 2030 ning Eestist Euroopa Liidus, olen ise aktiivselt osalenud selle visiooni väljatöötamisel. Erakonna tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: võrdsete võimalustega osalusühiskond, kus avatud ja aus riigivalitsemine tagab igale kodanikule eneseteostus- ja poliitilise kaasatuse võimaluse; eestluse elujõud, ning sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud areng. Neid eesmärke silmas pidades tuleb ka Euroopa Liidus Eestit esindada ehk siis kaasta inimesi otsustusprotsessidesse, säilitada meie rahvuslik eripära ning seista Eesti seisukohtade eest euroliidus ja suunata rohkem vahendeid Eesti heaks.

Debattidel sai rahvas tutvuda päris eurosaadiku kandidaatidega :)

Euroopa Parlamendi valimiste eel on üks tore tava anda saadikukandidaatidele võimalus seisukohtade avaldamiseks ja diskussiooni tekitamiseks debattide näol. Üle Eesti on toimunud erinevaid debatte, korraldajateks nii Euroopa Liidu infokeskus kui ka erinevad meediakanalid, näiteks EPL, ETV.Positiivne oli koostöö maakonnalehtedega, kes lühidalt ülevaate avaldasid ja seisukohti kajastasid, andes lugejaile võimaluse euroteemadega tutvuda. On ju inimesed ise toonud küsitlustes välja asjaolu, et euroteemasid kajastatakse liialt vähe, et informeeritud olla. Kuivõrd mitmed arvamusliidrid on avaldanud, et parlamendi saadik peab olema keeleoskaja ja hea suhtleja, siis oli asjakohane lüke EPLi debatil Soome ajakirjaniku kaasamine, kes pani proovile saadikukandidaatide keeleoskuse. Väitluste korraldajatele tahaks edastada tänusõnad eurovõitluse väljapoole Tallinnat viimises ning kõigile soovijatele osalemisvõimaluse andmises. Kandidaatide panus võiks üritustel olla see, et arutelu oleks rohkem sisuline ja euroliitu puudutav ning vähem sisepoliitiline poriloopimine.

Kas EL vajab ühtset rändepoliitikat?

Minu vastus Postimehe immigratsiooniküsimusele: Euroopa Liit vajab kindlasti ühtset rändepoliitikat ning tervikkäsitlust rändega seotud küsimuste lahendamisel. Tähtis on kujundada Euroopa Liidu tasandil selline seadusandlus, mis soodustab eelkõige kvalifitseeritud tööjõu sisserännet ning viibimist Euroopa Liidus. Hetkel vaevlevad EL-i liikmesmaad immigratsioonipoliitikas koos kõigi teiste arenenud riikidega maailma majandusliku arengutaseme ülisuurtest erinevustest põhjustatud probleemidepuntras. Isegi EL–i sees ei ole veel suudetud tagada tööjõu täielikult vaba liikumist liikmesriikide vahel. Paljud jõukamad liikmesriigid kaitsevad oma tööturgu madalama sissetulekutasemega uusliikmesmaade tööjõu sissevoolu eest, majanduskriisi tingimustes vastuolud sellel pinnal teravnevad. Kuni ei ole saavutatud inimeste vaba liikumine EL-i sees, mille peamine eeldus on soovitud töökoha leidmine, puuduvad sisulised võimalused muuta vabamaks üldist sisserännet euroliitu. Massiline majanduspõgenike sissevool maailma vaesematest regioonidest koormab EL-i arenenud riikide sotsiaalsüsteeme ja tekitab pahameelt maksumaksjates. Sellel pinnal idanev võõraviha võimaldab populaarsust koguda äärmuslastel, mis võib oluliselt kõigutada suurema sisserände all kannatavate riikide poliitilist stabiilsust. Immigratsiooniprobleemide sisuliseks lahendamiseks peab EL koos kõigi maailma arenenud riikidega tegema oluliselt enam maailmas õiglase majandussuhete süsteemi ülesehitamiseks, sest ilma maailma vaesemates regioonides majandusarengut ja heaolu kasvu saavutamata kasvab illegaalse immigratsiooni surve EL-i riikidele veelgi.Samal ajal vajab vananeva elanikkonna ja madala sündivuse tasemega EL pikemas perioodis tööjõu sissevoolu väljastpoolt. Seega tuleb välja töötada pikaajaline välistööjõu kaasamise kava, mis tooks ELi oskustöölisi ja kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste. Välistööjõu kaasamise kava oluliseks komponendiks peab saama sisserändajate sujuv lõimumine asukohamaa ühiskonda ja kultuuriruumi. EL-i immigratsioonipoliitika keskseks elemendiks peab saama (rakendusliku) kõrghariduse ja tehnilise kutsehariduse laialdane pakkumine arengumaadest pärit noortele erialadel, mille osas EL tööjõuturul valitseb defitsiit. Ühised õpingud koos kohalikega looks soodsa pinna nii kultuuriliseks kohandumiseks kui ka isikliku suhetevõrgu tekkimiseks EL-is töö ja elukoha leidmiseks. Integratsioonivõime ja -tahtega noortega saaks loomulikul teel täiendada EL-i tööjõuressursse, mis aitaks kaasa EL sotsiaalprobleemide lahendamisele ja kultuuri rikastamisele.

Integratsiooni on vaja elavdada

Neljapäeval Eesti Päevalehe poolt korraldatud eurosaadiku kandidaatide debatil käsitleti põgusalt ka integratsiooni teemat. Jagan siin veelkord oma mõtteid. Integratsioon on olnud Eesti ühiskonnas teemaks juba viimased kümmekond aastat. Viimasest edukast diskussiooni tekitanud integratsioonikampaaniast „Palju toredaid inimesi“ on möödas juba palju aastaid. Vahepeal on olukord pigem halvenenud kui paranenud. Olen veendunud, et tulevikus integratsiooniprotsessis paremate tulemuste saavutamiseks on otsustava tähtsusega praeguste 10-aastaste keeleoskus, mitte praeguste keskeas inimeste oma. Eesti keele õpe venekeelsetes koolides on paranenud, ent kannatab siiski tugevasti õpetajate puuduse ja ebapädevuse all. Oletame, et saame teadlikkuse tõstmise abil muulased niikaugele, et nad hakkavad oma lapsi panema eesti keelse õppekeelega koolidesse, kuid siis tekib kohe uus ring küsimusi – kas neid koole jagub, milline on nende õppekvaliteet ja kas kool suudab anda kaasa ka pädevad väärtushinnangud ja kodumaa tunnetuse. Probleeme tuleb mitmeid, lahendused ei saagi olla kiired, sest integratsioon ei toimu üleöö, vaid võtab aastaid.On aga üks samm, mida saaksime teha kiiremini – nimelt suurendada muulastele antavat võõrkeelse info kogust. Tõsi ta on, et venelased loevad ja usuvad ikkagi rohkem infokanaleid, mida edastab meie naaberriik ning suhtuvad teatud skepsisega siinsesse infosüsteemi. Samas on vältimatu, et mujalt tulev info ei pruugi enam olla niivõrd objektiivne ja nii hakkab tekkima ring ,kus Eestis elavad venelased tõlgendavad kohapealseid sündmusi läbi Venemaa poolt esitatud infoprisma. Peaksime tegutsema selles suunas, et ka venekeelne info kohapealt leviks meie muukeelse elanikkonna seas. Tallinn on selles suunas sammu teinud ja kavatseb avada Delfi-laadse portaali ka venekeelsena. Toetan igati seda algatust. Sest ilma neid samme astumata arvavad venelased, et arvamusliidriks ongi ainult Mart Sirõk, Jüri Liim või mõni muu sarnane tegelane. Kõneisikute ridu tuleks kindlasti suurendada ning lasta rääkida ka inimestel, kes on aru saanud integratsiooniprotsessi kasulikkusest mõlemale poolele ja suudavad ka iseendast jätta igati positiivse kangelase mulje. Miks mitte ei võiks selleks olla ka mõni eestlasest poliitik, kes vabalt vene keelt mõistab?

Millised oskused aitavad europarlamendis toime tulla

Viimasel ajal on mitmed arvamusliidrid võtnud meedias sõna teemal, milline peaks olema hea europarlamendi saadik. Kõlama on jäänud tõdemus, et tähtsad on inimese isikuomadused ja keeleoskus, sest olulisel kohal europarlamendis on lobitöö. Kuigi võiks arvata, et tõlkide abiga saab parlamendis hakkama, siis reaalsus on see, et 24 tundi päevas, sh koduteel, õhtusöögilauas ja juhuslikel kohtumistel kolleegidega tõlgi abil ei suhtle. Seega keeleoskus, suhtlemisoskus, aktiivsus, energia ja tahe on saadiku jaoks olulised omadused. Inglise keelega ma hätta ei jää, prantsuse keelt olen koolis õppinud ning praktikat saab vastavas keskkonnas piisavalt.

Kuivõrd Euroopa Parlament on Euroopa Liidu ainus otsevalitav kodanike esinduskogu, siis peaks parlamendisaadikul olema ka kodanikeühendustes tegutsemise kogemus. Mind aitab erinevate noorteorganisatsioonide ja MTÜde juhtimisel saadud kogemus tuua mõtted ja ideed rohujuuretasandilt ülespoole otsustajateni ehk siis oskus luua koalitsioone ja kaasata inimesi otsustusprotsessidesse. Kindlasti rakendan ka oma õppejõu ja ettevõtjana saadud juhtimisalaseid teadmisi ja kogemusi, lobitöös tuleb vägagi kasuks ka väitlusklubi praktika, kuivõrd oluline on oma ideede esitamine ja toetajate kogumine.

Veel on euroliidu institutsioonides töötades oluline tunda EL-i toimemehhanisme ja peamisi institutsioone. Võin julgelt öelda, et olen vastava erialase ettevalmistusega kandidaat - avaliku halduse eriala ja riigiteaduste õppimine on andnud vajalikud teadmised ning aasta tudeerimist USAs andis ülevaate poliitiliste protsesside toimumisest teisel mandril ja ka globaalses plaanis.

Tarbijaõiguste kaitsmisel võiks eeskujuks võtta Prantsusmaa

19. mail teatas tarbijakaitseamet kontrollkäigu tulemustest, millest selgus, et iga viies pood petab ostjat hinnateabe esitamisega ehk kaubal olev hind erines kassas küsitud hinnast. Eesti võiks siinkohal näiteks eeskuju võtta prantslastest, kes on minimeerinud kaupmeeste võimalused ostjaid petta ning on selles osas väga resoluutsed. Prantsusmaal on erinevad hinnaga mängimise võimalused ja tagajärjed seadusega paika pandud. Samuti on Prantsusmaal väga täpselt reguleeritud hooajaallahindlused, tühjendusmüügid ja sooduspakkumised ning hinnakampaaniad. Spetsiaalmüükidel allahinnatava kauba osas on samuti detailsed reeglid – muuhulgas see, et kaubal peab selgelt näha olema allahindluse eelne maksumus ja ebakvaliteetse kauba müügilepaiskamine ei ole lubatud. Liigse loomingulisuse korral hindade määramisel ähvardab kaupmeest kopsakas trahv, mis võib olla isegi 15 000 eurot. Eesti tarbijakaitseseadus näeb tarbija petmise eest ette rahatrahvi 6000 krooni ja juriidilisele isikule 30 000 krooni. Viimase kontrolli tulemusena algatas tarbijakaitseamet 29 väärteomenetlust ja määras trahve kokku 12 640 krooni.
Kui sellised ostjatega manipuleerimised ja allahindluse variandid detailsemalt seadustada ja reeglitest üleastumise karistused oleksid karmimad vähemalt korduva rikkumise korral, suureneks ka tarbijate usaldus kaupmeeste vastu. Samuti tagab ühtne regulatsioon kaupmeeste jaoks õiglase konkurentsipoliitika.

Hea valimistava ühinemiseks kõigile kandidaatidele

EMSLi tore initsiatiiv hea valimistava algatamiseks on leidnud toetust, lisaks Rahvaliidule on kokkuleppega liitunud ka Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Rohelised ning Isamaa ja Res Publica Liit. Hetkeseisuga on hea valimistava järgimises kokku lepitud vaid erakondade vahel, kuid kuna valimistel saavad kandideerida ka üksikisikud, parlamendivälised erakonnad ja valimisliidud, teen ettepaneku avada hea valimistava ühinemiseks kõigile soovijatele. Loodan siiralt, et allakirjutatud valimistava põhimõtetega liitumine muudab valimiskampaania sisukamaks ja tugevdab demokraatiat.