Koostöövõimalusi tuleb vaagida

Täna koguneb Rahvaliidu volikogu koosolek arutama erakonna tulevikku. Eesti poliitiline süsteem on juba konstrueeritud selliselt, et sarnaste seisukohtadega poliitilised jõud peavad tegema koostööd valijate huvide esindamisel. Pean mõistlikuks, et volikogu moodustaks töörühma, mis alustaks konsultatsioone Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Erakond Eestimaa Rohelised ja Eesti Keskerakonnaga koostöövõimaluste leidmiseks. Sotsiaaldemokraatlik Erakond on sarnase töörühma juba moodustanud, Erakond Eestimaa Rohelised on tundnud huvi koostöö vastu Rahvaliiduga ning Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kutsunud Rahvaliidu liikmeid Keskerakonna lipu alla. Kui Keskerakonnal on jätkuvalt olemas hea tahe leida Rahvaliiduga ühisosa valijate huvide esindamisel, kutsun ka Keskerakonna liikmeid üles moodustama töörühma Rahvaliiduga koostöövõimaluste arutamiseks. Usutavasti on selle töörühma liikmed valmis ausalt ja avatult vastama ka rahvaliitlaste küsimustele Keskerakonna ning Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa koostöölepingu kohta.

Rahvaliit: rikas pruut või riiukukk?

Vaatamata viimastel aastatel Rahvaliitu räsinud kohtuprotsessidele ja esmapilgul kehvapoolsetele valimistulemustele, paistab siiski tegemist olevat arvestatava poliitilise jõuga, kel ei näikse kosilastest puudust tulevat. 21. oktoobril, mõni päev pärast kohalikke valimisi, esitas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Rahvaliidu juhatusele ettepaneku alustada ametlikke kõnelusi Rahvaliidu liitumiseks Keskerakonnaga. Ettepanek, mis algab erakondade liitumise sooviga, lõpeb aga üleskutsega, et aktiivsed ja südametunnistusega rahvaliitlased kõneleksid edaspidi kuuldaval häälel Keskerakonna lipu alt. Samal päeval tegid Rahvaliidu juhatuse liikmed Jaak Allik, Tiit Tammsaar, Jaan Õunapuu ja Jaanus Männik erakonna liikmetele ettepaneku alustada kõnelusi ühinemaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eestimaa Rohelistega ning Eestimaa Roheliste peasekretär Ain Kabal tundis huvi, kas Rahvaliit on juba mineviku varjudest vabanenud.

Miks peaks keegi siiski Rahvaliidu vastu huvi tundma, kui tegemist on hääbuva ja marginaalse poliitilise jõuga, nagu mõned analüütikud ja arvamustoimetajad väidavad? Vastus peitub kohalike omavalitsuste valimiste tulemustes. Eestis on 3076 kohalike omavalitsuste volikogude liiget. Möödunud valimistel valiti volikogudesse 298 rahvaliitlast ja 40 parteitut Eestimaa Rahvaliidu erakonnanimekirjades. Kokku seega 11% valituks osutunutest. Eestis ei ole ühtegi maakonda, kus vähemalt ühes omavalitsuses poleks Rahvaliidu nimekiri või rahvaliitlaste valimisliit saavutanud võitu. Sellist tulemust ei ole ette näidata ühelgi teisel erakonnal. Näiteks ennast edukaks kuulutanud Isamaa ja Res Publica Liit ei saanud ühtegi võitu Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Saaremaal, Põlvamaal ega Pärnmaal. Keskerakond ei saanud ühtegi võitu Võrumaal, Läänemaal ega Raplamaal. Ida-Virumaal, mis juba kuulutati Keskerakonna kantsiks, on kokku 22 omavalitsust, millest Keskerakond võitis vaid 4 suuremas.

2011. aastal toimuvad taas presidendivalimised, mis suure tõenäosusega ei leia lahendust Riigikogus, kus valituks osutuv kandidaat peaks saavutama Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamuse. Valimiskogus aga, mis moodustatakse Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest, on Rahvaliidu ligi 100 vallajuhti arvestatav jõud. Siinkohal ei tundugi Keskerakonna soov Rahvaliidu ülevõtmiseks enam niiväga üllatav. Erakondade liitumisel tekiks Eesti suurim poliitiline jõud, mis otsustaks nii järgmise peaministri kui ka presidendi isiku. Pisut diplomaatilisemalt on seda mõtet väljendanud ka Rahvaliidu juhatuse liige Tarmo Mänd, nimetades Rahvaliidu ja Keskerakonna liitu suureks tsentrijõuks, mis tagaks poliitilise stabiilsuse. Selle tsentrijõu moodustamine võimaldaks Keskerakonnal ühtlasi survestada vastseid Tallinna linna koalitsioonipartnereid sotsiaaldemokraate, sest tänasel presidendil kipub uues valimiskogus hääli nappima. Sotsiaaldemokraatide jaoks on aga Ilvese jätkamine presidendina olulisemgi erakonna elujõulisuse märk kui Tallinna võimuliidus osalemine.

Siiski on Rahvaliidu ja Keskerakonna võimalike liitumisläbirääkimiste valguses tõstatunud ebamugav küsimus Keskerakonna ja Vene Föderatsiooni võimupartei Ühtne Venemaa 2004. aastal sõlmitud koostöölepingu üle. Keskerakond on öelnud, et leping on avalik, kuid ei pea olema politoloog, teadmaks, et sellisete lepingute tekst on alati steriilne ja üldsõnaline kompromiss. Tegelikult on avamata juba viis aastat tagasi sõlmitud lepingu põhjused, tagamaad ning ajendid. Eelkõige huvitab mind ja mitmeid teisi rahvaliitlasi, milline oli Keskerakonna ja milline Ühtse Venemaa huvi lepingu sõlmimiseks ning kelle poolt ikkagi tuli initsiatiiv koostöösuhete loomiseks. Arvestades, et lepingu teemal ei ole ka ajakiranduses suuremat diskussiooni toimunud, pakub avalikkusele kindlasti huvi ka Keskerakonna ja Ühtse Venemaa senise koostöö tulemuslikkuse küsimus. Kes on ikkagi need Eesti teadlased ja ettevõtjad, kes Mailis Repsi viidatud erakondadevahelistesse komisjonidesse kuuluvad? Kes neid komisjone juhivad, kui tihti need kohtuvad ning kuidas vormistatakse tulemused? Kas viie aasta jooksul on tehtud näiteks edusamme Eesti jaoks oluliste kaubandus- ja põllumajandussuhete arendamisel Venemaaga?

Edusammude asemel kuuldub Venemaalt viimasel ajal hoopis murettekitavaid signaale. Mõelgem kasvõi riigiduumas 23. oktoobril heaks kiidetud seadusemuudatustele, mis legitimeerivad võimaluse kasutada relvastatud jõudu mõne teise riigi palvel tolle vastu suunatud kallaletungi ennetamiseks või oma kodanike kaitseks väljaspool Venemaa piire. Lisame siia mitmete poliitikute hiljutised sooviavaldused Baltimaade valitsuste survestamiseks ja kaasmaalaste kaitse tõhustamiseks ning Ühtse Venemaa fraktsiooni ja riigiduuma esimehe Boriss Grõzlovi ootuse Keskerakonna võimuletulekust. Kas see ootus on seotud 2011. aasta Riigikogu ja presidendivalimistega, jääb tõenäoliselt lihtsurelikele teadmata, kuid küsimus Keskerakonna ja Ühtse Venemaa lepingust on enam kui tõsine. Nimetatud arengute valguses Venemaal tundub mõnede poliitikute jutt rahvaliitlaste tülinorimisest või Mart Laari poolt „Rahvaliidu poistele pähe istutatud“ ideedest lihtsalt naiivne. Tõenäoliselt ei ole Mart Laaril juba ajaloolistel põhjustel kavatsust olla Rahvaliidu suhtes liigselt heasoovlik, isegi, kui erakondade programmiline ühisosa on suur.

Rahvaliitlastel on täna enam kui kunagi varem põhjust mõelda erakonna ning selle maailmavaateliste ja programmiliste seisukohtade kuuldavaks tegemisele. Kui selleks on vajalik kellegagi ühineda või luua uus erakond, tuleb seda teha. Kuid liitumine saab toimuda vaid pariteetsetel alustel ning eeldusel, et osapooltel on olemas hea tahe ausalt ja avatult teieteise küsimustele vastata.

Lugu ilmunud Postimehes, 30.10.2009

Soovin vastuseid, mitte tüli!

Mul ei ole vähimatki soovi norida Keskerakonnaga tüli, kuid kui kõne all on Rahvaliidu ühinemine Keskerakonnaga, siis peavad Rahvaliidu maakonnakonverentsid, kes Edgar Savisaare ettepanekut arutavad, teadma, mis on Ühtse Venemaaga lepingu sõlmimise põhjused, tagamaad ning ajendid. Tuleb ju tänastel rahvaliitlastel Keskerakonnaga ühinedes ühineda ka nimetatud lepinguga. Tüli norimise asemel soovin näha, et Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ettepanek erakondade liitumiseks ja rahvaliitlasi huvitavatele küsimustele vastamiseks, on siiras.

Kui Priit Toobal väidab, et lepinguga on tuttavad nii tollased kui tänased Rahvaliidu juhid, siis sooviksin teada, kas olen tõepoolest ainus Rahvaliidu juhatuse liige, kelle arvates lepingu küsimus oluline ning selle sõlmimise tegelikud põhjused teadmata on. Rõhutan, et küsimus ei ole pelgalt lepingu tekstis, vaid mind huvitavad selle sõlmimise põhjused, soovitud eesmärkide täitumine ning kolmandate osapoolte Keskerakonna ja Ühtse Venemaa koostöösse (sh. teadlased ja ettevõtjad, kellele Mailis Reps viidanud on) kaasamise asjaolud.

Soovime küsitleda Edgar Savisaart ja teisi lepingu sõlmimisega seotud Keskerakonna poliitikuid

2004. aastal sõlmis Keskerakond koostöölepingu Vene Föderatsiooni võimuparteiga Ühtne Venemaa. 21. oktoobril edastas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Eestimaa Rahvaliidu juhatusele ettepaneku alustada ametlikke kõnelusi Rahvaliidu liitumiseks Keskerakonnaga. Muuhulgas seisab avalduses, et "Eestimaa Rahvaliidu liikmeskond on oodatud seda (kõnelema kuuldaval häälel) tegema edaspidi Eesti Keskerakonna lipu alt, sest lõpuks pole ju nii oluline, mis värvi kass on - peaasi, et hiiri püüab". Olen arvamusel, et kassi värvus on poliitikas siiski oluline, ning soovin moodustada Rahvaliidu poliitikutest delegatsiooni, kes kohtuks Edgar Savisaare ja teiste lepingu sõlmimisega seotud Keskerakonna poliitikutega, et saada vastused lepingu sõlmimise tagamaade, põhjuste ja ajendite kohta.

Keskerakonna infojuht Toomas Raag on teatanud meediakanalitele, et erinevalt minu väidetust, pole keskpartei ja Ühtse Venemaa lepe kunagi olnud salajane, ning vahetult pärast selle sõlmimist pandi leppe tekst üles ka erakonna kodulehele.

Loomulikult oleks ka lepingu tekstiga tutvumine rahvaliitlastele huvipakkuv ning härra Toomas Raag võiks ühtlasi viidata, kust täpselt Keskerakonna kodulehel on lepingu tekst praegu leitav. Samas, selliste lepingute tekst on sageli üldsõnaline, kuid eelkõige on oluline teada saada, millised on lepingu sõlmimise tagamaad ja käik, põhjused ning ajendid. Olen ka huvitatud, kuidas on saavutatud lepingus täidetud eesmärgid. Kui näiteks Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhid võivad lepingu vastu huvi mitte tunda, väites, et see on Keskerakonna siseasi, siis rahvaliitlasi on kutsutud Keskerakonnaga ühinema, mis tähendab ühtlasi, et peame ühinema ka lepinguga Ühtse Venemaaga.

Olen valmis moodustama esinduse Rahvaliidu poliitikutest, kes kohtuks Edagar Savisaare ja leppe sõlmimisega seotud Keskerakonna poliitikutega, et saada muuhulgas vastused alltoodud küsimustele:

1. Kuidas ja kelle initsiatiivil leping sündis? Sealhulgas, kellega ja millal võeti ühendust?

2. Millised olid Ühtse Venemaa esitatud põhjused lepingu sõlmimiseks ja huvi Keskerakonna ning Eesti vastu?

3. Kui leping puudutab koostööd hariduse, kultuuri ja majanduse valdkonnas, siis millised on olnud peamised edusammud, mida lepinguga sätestatud koostöös on saavutatud? Kas lepingu sõlmimine on näiteks kaasa aidanud Eesti maaelu arengule või põllumajandustoodete ekspordile?

4. Üks lepingu sõlmijaid, Mailis Reps, on öelnud, et lepingu kohaselt moodustatakse erakondadevahelised komisjonid, kuhu kuuluvad erakondade esindajad, teadlased ja ettevõtjad. Millised komisjonid on moodustatud, kus ja millal on need kohtunud? Millised Keskerakonna ja Ühtse Venemaa poliitikud ning Eesti ja Vene Föderatsiooni ettevõtjad kuuluvad nendesse komisjonidesse?

5. Miks on lepingu teksti vaatamata sellele, et see on „täiesti avalik“, siiski avalikkuse eest kiivalt varjatud?

Milline on Keskerakonna ja Ühtse Venemaa (Единая Россия) koostöölepingu taust?

2004. aastal sõlmis Keskerakond koostöölepingu Vene Föderatsiooni võimuparteiga Ühtne Venemaa. Leppele kirjutasid alla Keskerakonna välissekretär Mailis Reps ja riigikogu fraktsiooni aseesimees Ain Seppik ning Ühtse Venemaa välissekretär Valeri Gussev ja riigiduuma fraktsiooni esimene aseesimees Valeri Bogomolov. 21. oktoobril edastas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Eestimaa Rahvaliidu juhatusele ettepaneku alustada ametlikke kõnelusi Rahvaliidu liitumiseks Keskerakonnaga. Muuhulgas seisab avalduses, et "Eestimaa Rahvaliidu liikmeskond on oodatud seda (kõnelema kuuldaval häälel) tegema edaspidi Eesti Keskerakonna lipu alt, sest lõpuks pole ju nii oluline, mis värvi kass on - peaasi, et hiiri püüab". Olen arvamusel, et kassi värvus loeb poliitikas ikka ka midagi. Riigi juhtimisel ei ole asjad päris nii, et olgu toit milline iganes, peaasi, et kõhtu täidab.

Enne, kui Rahvaliit saab alustada Keskerakonnaga läbirääkimisi edasise koostöö osas, soovin koos enda mõttekaaslastega küsitleda Edgar Savisaart ja tema lähikondlasi, milline on Ühtse Venemaaga sõlmitud koostöölepingu sisu, sõlmimise tegelikud põhjused, tagamaad ning Ühtse Venemaa huvi Keskerakonna ning Eesti vastu. Kui lepe käsitleb tõepoolest vaid erakondade koostööd hariduse, kultuuri ja majanduse valdkonnas, pole ju põhjust seda rahvaliitlaste ja avalikkuse eest saladuses hoida.

Loe veel: http://poliitika.postimees.ee/?id=179881; http://www.epl.ee/artikkel/481079; http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvaliit-koigepealt-uurime-keski-ja-putini-lepet.d?id=26501641

Rahvaliidu valimistulemused

Eestis on kokku 3076 kohalike omavalitsuste volikogude liiget. Möödunud valimistel valiti volikogudesse 298 rahvaliitlast ja 40 parteitut Eestimaa Rahvaliidu erakonnanimekirjas. Kokku seega 11% valituks osutunutest. Eestis ei ole ühtegi maakonda, kus vähemalt ühes omavalitsuses poleks Rahvaliidu nimekiri või rahvaliitlaste valimisliit saavutanud võitu. Seevastu näiteks ennast edukaks kuulutanud IRL ei saanud ühtegi võitu Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Saaremaal, Põlvamaal ega Pärnmaal. Keskerakond ei saanud ühtegi võitu Võrumaal, Läänemaal ja Raplamaal. Ida-Virumaal, mis juba kuulutati Keskerakonna kantsiks, on kokku 22 omavalitsust, millest Keskerakond võitis vaid 4 suuremas. Siit siis on ka tõstatunud nii 2011. aasta riigikogu kui ka presidendi valimisi silmas pidades Keskerakonna huvi Rahvaliidu liitmiseks või vähemalt tükeldamiseks. Rahvaliitlaste viimaste päevade sõnumeid arvestades ei ole aga keeruline aru saada, kes rahvaliitlastest seda ideed toetavad, sest ega hr. Savisaar seemet kobestamata mulda külvanud.

Kuidas Teie õpetajana käituksite?

Tavaliselt paigutan siia enda mõtteid. Seekord tahan aga jagada Teiega ühe õpetaja mõtteid kujundlikust olukorrast koolis.

Kujutame ette, et algamas on põhikooli ühiskonnaõpetuse tund. Õpilased tulevad klassi ja enne oma kohale jõudmist hüüab Kevin valju häälega: "Õpetaja, kas Te teate juba, et kesikud jäid Tallinnas jälle võimule? Ja Savipäts sai kõik sibulate hääled endale ja mõned lollid eesti penskarid hääletasid ka tema poolt." Sellepeale karjuvad veel mõned hääled, et keskerakond on kräpp ja Putini tallalakkuja ning savikas oma pundi ja venelastega kasigu Venemaale.

"Ja Rahvaliit, see maakate punt, kaob varsti üldse ära, raadios öeldi," hõikab keegi. Jälle kostab naeru. Õpetaja teeb näo, et ei kuulnud midagi, tema mees on ikka veel Rahvaliidu liige ja mõned õpilased teavad seda.

Klassis käib tunnikella eelne sekeldamine ja õpetaja laseb pilgul ringi käia. Mann istub kuidagi väga vaikselt oma kohal ja vaatab kiirelt silmi pilgutades enda ette. Ka Tõnu on kuidagi tõsine. Õpetajale meenub, et nägi Manni isa ja Tõnu venna nimesid vallalehes. Nad kandideerisid Keskerakonna nimekirjas. Aga ta ei jõuagi enam kaugemale mõelda, sest temast mööda ja uksest välja tormab nuttev Galina. Samal hetkel käib hele laks - kaks possi rüselevad, Kevini vasak põsk punetab Vadimilt saadud kõrvakiilust. Vadim karjub kogu klassile, et tema pole mingi sibul ja kui teda siia ei taheta, siis ta võib siit minema ka minna, aga võetagu teadmiseks, et isegi reformierakondlane Keit Pentus hakkas Lasnamäe venelastega rääkimiseks vene keelt õppima. Kas tema peab siis ka nüüd Venemaale kasima?

Kell heliseb, õpetaja tõuseb ja läheb kõigepealt poiste juurde, käsib mõlemal kohale istuda ning juhtumi kohta selgituse kirjutada, küll õppealajuhataja pärast tegeleb sellega. Siis läheb ta ukse taha ja palub Galinal klassi tagasi tulla. Aga Galina on jõudnud juba oma üle tee olevas toidupoes töötavale emale helistada ja ütleb, et ema lubas kohe õpetajaga rääkima tulla. Õpetaja tuleb murelikult klassi tagasi. Galina on tegelikult üks parimaid õpilasi, eelmisel aastal sai maakonna eesti keele olümpiaadil koguni esimese koha, vaatamata sellele, et kodune keel on vene keel. Ka tema ema räägib õpetajaga enamasti eesti keeles, kuigi veidi konarlikult. Ja just paar nädalat tagasi oli Galina ema talle öelnud, kui väga ta rõõmustab, et Galina korraliku eesti hariduse saab. Õpetaja on veidi häiritud eelseisvast vestlusest, aga viimane aeg on tunniga peale hakata.

"Tänase tunni teema on Eesti Vabriigi Põhiseaduse II peatükk, kus on kirjas meie põhiõigused, vabadused ja kohustused. Nagu te teate, on meil kõigil siin hea elada sellepärast, et Eesti on demokraatlik riik ..." alustab õpetaja...

Ja mida ning kuidas Teie siinkohal õpilastele räägiksite?