esmaspäev, 26. aprill 2010

Küsimus ei ole vaid ühinemises

Eile kiitsid nii Eestimaa Rahvaliidu kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus heaks erakondade ühinemislepingu teksti. Palju on küsitud, miks erakonnad ikkagi peaksid ühinema ja kas Rahvaliit ei karda kaotada oma nägu. Soovin siinkohal jagada mõningaid mõtteid, selgitamaks seisukohti, millest rahvaliitlastena ühinemisläbirääkimistel lähtusime.

Rahvaliit on seisnud selle eest, et kõikjal Eestis oleks elatustasemes kaotamata võimalik hästi elada, et meil oleks võimalus osta taskukohase hinnaga kodumaiseid toiduaineid ning iga noor inimene, olenemata tema sotsiaalmajanduslikust olukorrast, saaks omandada võimetekohase hea hariduse.

Viimaste aastate kogemus on siiski selgelt näidanud, et viiest-kuuest kohast Riigikogus Eesti arengu võtmeküsimustes kaalukaks kaasarääkimiseks ei piisa. Olgu siis küsimus kohalike omavalitsuste tulubaasi säilitamises, õppetoetuste süsteemi loomises või tööpuuduse leevendamises. Riigikogus toimunud tööpuuduse arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena, kus osales vaid viis koalitsioonierakondade saadikut, oli muidugi markantseim opositsioonierakonna ignoreerimise näide. Suudan veel kuidagi aru saada soovist „Rahvaliidule koht kätte näidata“, aga koalitsioonisaadikuid ei suutnud sel korral saali tuua ka Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare ega Tartu Ülikooli professor Raul Eamets.

Usun, et tõsise töö tulemusena pääseks järgmise Riigikogu koosseisu viis kuni kuus Rahvaliidu saadikut ning ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond ületaks kindlalt valimiskünnise, kuid Eesti poliitilise kursi mõjutamiseks sellest ei piisa. Niisiis, tuleb jõud ühendada, et pakkuda Eesti ees seisvatele väljakutsetele eestimeelseid, arukaid ja hoolivaid lahendusi.

Siiski ei ole küsimus vaid ühinemises, küsimus on selles, milliseks kujuneb Eesti poliitika peale 2011. aasta Riigikogu valimisi. Seni ei ole meie majanduskasvul olnud otseseost ühiskonna jätkusuutlikkuse kasvuga. Majanduskriis on pannud proovile kümnete tuhandete perede toimetulekuvõime, kaks kolmandikku Eesti pindalast hõlmab ääremaaline või ääremaastumisriskiga territoorium ning ebavõrdsus nii inimeste sotsiaalmajanduslikus olukorras kui ka tervisenäitajates püsib ühena suurematest Euroopa Liidus.

Olgu siinkohal toodud mõned olulisemad küsimused, mis raamistavad ühenderakonna seisukohti:

  • Riigireformi teostamine, et peamised avalikud teenused (postkontor, apteek, kaubandus, transport) oleksid kõikjal Eestis kodu lähedal kättesaadavad.
  • Õppe- ja peretoetuste süsteemi loomine haridusliku ebavõrdsuse vähendamiseks, et kõigil noortel, olenemata nende sotsiaalmajanduslikust olukorrast, oleks võimalus omandada võimetekohane hea haridus.
  • Tulevikku vaatava pikaajalise majandusarengu strateegia koostamine ja heakskiitmine Riigikogus. Strateegia keskmes peab olema omamaise ettevõtluse toetamine ja kõrgele lisandväärtusele orienteeritud majanduse struktuuri loomine ning suurema lisandväärtusega ekspordisuutlike toodete ja teenuste pakkumine.
  • Taskukohase hinnaga tervisliku kodumaise toidu kättesaadavuse kindlustamine ja Eesti põllumajandustootjate võrdne kohtlemine võrreldes vanade EL liikmesriikide tootjatega.
  • Rahvatervise olukorra parandamine. Rahvastiku hea tervis ei ole üksnes majanduskasvu loomulik kõrvalprodukt. Peame oluliseks viia tervishoiu rahastamise osakaal vastavusse teiste arenenud Euroopa riikidega, et tagada kõigile inimestele kvaliteetse arstiabi kättesaadavus. Haiguste ennetamiseks tuleb välja arendada üle-eestiline spordi- ja puhkerajatiste võrgustik ning regulaarne tervisekontrollisüsteem.
  • Kesksed loodusressursid, nagu riigimets ja strateegilised maavarad, peavad jääma riigiomandisse ning nende tulu tuleb kasutada avalike eesmärkide saavutamiseks.
  • Toetame sisemiselt lõimunud, võrdsete võimalustega osalusühiskonna kujunemist, kus vähemusrahvused on osanud end eesti kultuuriga suhestada ja nad on omaks võetud.

Usun, et Eesti inimesed väärivad võimalust teha 2011. aasta Riigikogu valimistel eestimeelne, arukas ja hooliv valik ning loodan, et rahvaliitlastel jätkub vajalikku tulevikkuvaatavat kompromissivalmidust ja riigimehelikkust olla suuremad ajaloolistest dogmadest ning isikutevahelistest vastuoludest.

Täpsemalt on võimalik ühinemislepingu projektiga tutvuda siin: http://www.erl.ee/index.php?id=14