Miks peaks Rahvaliit olema esindatud europarlamendis?

Minult on korduvalt küsitud, et miks peaks Rahvaliit olema esindatud Euroopa Parlamendis.

Vastus on, et Euroopa Liidu eelarve kõige suuremad poliitikavaldkonnad on põllumajandus ja reginaalpoliitika ning Rahvaliidul on Eesti volikogudes 755 liiget ning oleme esindatud 154 omavalitsuses, kelle kogemuste ja teadmiste põhjal on meil selge ülevaade Eesti inimeste soovidest ja vajadustest, mille eest tuleb ka europarlamendis seista. Rahvaliit on meeskond, kus on tasakaalus suur kohaliku elu korraldamise kogemus ning uue põlvkonna värske pilk ja energia.
Lisaks on Rahvaliidul selge nägemus Eestist aastal 2030 ning Eestist Euroopa Liidus, olen ise aktiivselt osalenud selle visiooni väljatöötamisel. Erakonna tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: võrdsete võimalustega osalusühiskond, kus avatud ja aus riigivalitsemine tagab igale kodanikule eneseteostus- ja poliitilise kaasatuse võimaluse; eestluse elujõud, ning sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud areng. Neid eesmärke silmas pidades tuleb ka Euroopa Liidus Eestit esindada ehk siis kaasta inimesi otsustusprotsessidesse, säilitada meie rahvuslik eripära ning seista Eesti seisukohtade eest euroliidus ja suunata rohkem vahendeid Eesti heaks.

Debattidel sai rahvas tutvuda päris eurosaadiku kandidaatidega :)

Euroopa Parlamendi valimiste eel on üks tore tava anda saadikukandidaatidele võimalus seisukohtade avaldamiseks ja diskussiooni tekitamiseks debattide näol. Üle Eesti on toimunud erinevaid debatte, korraldajateks nii Euroopa Liidu infokeskus kui ka erinevad meediakanalid, näiteks EPL, ETV.Positiivne oli koostöö maakonnalehtedega, kes lühidalt ülevaate avaldasid ja seisukohti kajastasid, andes lugejaile võimaluse euroteemadega tutvuda. On ju inimesed ise toonud küsitlustes välja asjaolu, et euroteemasid kajastatakse liialt vähe, et informeeritud olla. Kuivõrd mitmed arvamusliidrid on avaldanud, et parlamendi saadik peab olema keeleoskaja ja hea suhtleja, siis oli asjakohane lüke EPLi debatil Soome ajakirjaniku kaasamine, kes pani proovile saadikukandidaatide keeleoskuse. Väitluste korraldajatele tahaks edastada tänusõnad eurovõitluse väljapoole Tallinnat viimises ning kõigile soovijatele osalemisvõimaluse andmises. Kandidaatide panus võiks üritustel olla see, et arutelu oleks rohkem sisuline ja euroliitu puudutav ning vähem sisepoliitiline poriloopimine.

Kas EL vajab ühtset rändepoliitikat?

Minu vastus Postimehe immigratsiooniküsimusele: Euroopa Liit vajab kindlasti ühtset rändepoliitikat ning tervikkäsitlust rändega seotud küsimuste lahendamisel. Tähtis on kujundada Euroopa Liidu tasandil selline seadusandlus, mis soodustab eelkõige kvalifitseeritud tööjõu sisserännet ning viibimist Euroopa Liidus. Hetkel vaevlevad EL-i liikmesmaad immigratsioonipoliitikas koos kõigi teiste arenenud riikidega maailma majandusliku arengutaseme ülisuurtest erinevustest põhjustatud probleemidepuntras. Isegi EL–i sees ei ole veel suudetud tagada tööjõu täielikult vaba liikumist liikmesriikide vahel. Paljud jõukamad liikmesriigid kaitsevad oma tööturgu madalama sissetulekutasemega uusliikmesmaade tööjõu sissevoolu eest, majanduskriisi tingimustes vastuolud sellel pinnal teravnevad. Kuni ei ole saavutatud inimeste vaba liikumine EL-i sees, mille peamine eeldus on soovitud töökoha leidmine, puuduvad sisulised võimalused muuta vabamaks üldist sisserännet euroliitu. Massiline majanduspõgenike sissevool maailma vaesematest regioonidest koormab EL-i arenenud riikide sotsiaalsüsteeme ja tekitab pahameelt maksumaksjates. Sellel pinnal idanev võõraviha võimaldab populaarsust koguda äärmuslastel, mis võib oluliselt kõigutada suurema sisserände all kannatavate riikide poliitilist stabiilsust. Immigratsiooniprobleemide sisuliseks lahendamiseks peab EL koos kõigi maailma arenenud riikidega tegema oluliselt enam maailmas õiglase majandussuhete süsteemi ülesehitamiseks, sest ilma maailma vaesemates regioonides majandusarengut ja heaolu kasvu saavutamata kasvab illegaalse immigratsiooni surve EL-i riikidele veelgi.Samal ajal vajab vananeva elanikkonna ja madala sündivuse tasemega EL pikemas perioodis tööjõu sissevoolu väljastpoolt. Seega tuleb välja töötada pikaajaline välistööjõu kaasamise kava, mis tooks ELi oskustöölisi ja kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste. Välistööjõu kaasamise kava oluliseks komponendiks peab saama sisserändajate sujuv lõimumine asukohamaa ühiskonda ja kultuuriruumi. EL-i immigratsioonipoliitika keskseks elemendiks peab saama (rakendusliku) kõrghariduse ja tehnilise kutsehariduse laialdane pakkumine arengumaadest pärit noortele erialadel, mille osas EL tööjõuturul valitseb defitsiit. Ühised õpingud koos kohalikega looks soodsa pinna nii kultuuriliseks kohandumiseks kui ka isikliku suhetevõrgu tekkimiseks EL-is töö ja elukoha leidmiseks. Integratsioonivõime ja -tahtega noortega saaks loomulikul teel täiendada EL-i tööjõuressursse, mis aitaks kaasa EL sotsiaalprobleemide lahendamisele ja kultuuri rikastamisele.

Integratsiooni on vaja elavdada

Neljapäeval Eesti Päevalehe poolt korraldatud eurosaadiku kandidaatide debatil käsitleti põgusalt ka integratsiooni teemat. Jagan siin veelkord oma mõtteid. Integratsioon on olnud Eesti ühiskonnas teemaks juba viimased kümmekond aastat. Viimasest edukast diskussiooni tekitanud integratsioonikampaaniast „Palju toredaid inimesi“ on möödas juba palju aastaid. Vahepeal on olukord pigem halvenenud kui paranenud. Olen veendunud, et tulevikus integratsiooniprotsessis paremate tulemuste saavutamiseks on otsustava tähtsusega praeguste 10-aastaste keeleoskus, mitte praeguste keskeas inimeste oma. Eesti keele õpe venekeelsetes koolides on paranenud, ent kannatab siiski tugevasti õpetajate puuduse ja ebapädevuse all. Oletame, et saame teadlikkuse tõstmise abil muulased niikaugele, et nad hakkavad oma lapsi panema eesti keelse õppekeelega koolidesse, kuid siis tekib kohe uus ring küsimusi – kas neid koole jagub, milline on nende õppekvaliteet ja kas kool suudab anda kaasa ka pädevad väärtushinnangud ja kodumaa tunnetuse. Probleeme tuleb mitmeid, lahendused ei saagi olla kiired, sest integratsioon ei toimu üleöö, vaid võtab aastaid.On aga üks samm, mida saaksime teha kiiremini – nimelt suurendada muulastele antavat võõrkeelse info kogust. Tõsi ta on, et venelased loevad ja usuvad ikkagi rohkem infokanaleid, mida edastab meie naaberriik ning suhtuvad teatud skepsisega siinsesse infosüsteemi. Samas on vältimatu, et mujalt tulev info ei pruugi enam olla niivõrd objektiivne ja nii hakkab tekkima ring ,kus Eestis elavad venelased tõlgendavad kohapealseid sündmusi läbi Venemaa poolt esitatud infoprisma. Peaksime tegutsema selles suunas, et ka venekeelne info kohapealt leviks meie muukeelse elanikkonna seas. Tallinn on selles suunas sammu teinud ja kavatseb avada Delfi-laadse portaali ka venekeelsena. Toetan igati seda algatust. Sest ilma neid samme astumata arvavad venelased, et arvamusliidriks ongi ainult Mart Sirõk, Jüri Liim või mõni muu sarnane tegelane. Kõneisikute ridu tuleks kindlasti suurendada ning lasta rääkida ka inimestel, kes on aru saanud integratsiooniprotsessi kasulikkusest mõlemale poolele ja suudavad ka iseendast jätta igati positiivse kangelase mulje. Miks mitte ei võiks selleks olla ka mõni eestlasest poliitik, kes vabalt vene keelt mõistab?

Millised oskused aitavad europarlamendis toime tulla

Viimasel ajal on mitmed arvamusliidrid võtnud meedias sõna teemal, milline peaks olema hea europarlamendi saadik. Kõlama on jäänud tõdemus, et tähtsad on inimese isikuomadused ja keeleoskus, sest olulisel kohal europarlamendis on lobitöö. Kuigi võiks arvata, et tõlkide abiga saab parlamendis hakkama, siis reaalsus on see, et 24 tundi päevas, sh koduteel, õhtusöögilauas ja juhuslikel kohtumistel kolleegidega tõlgi abil ei suhtle. Seega keeleoskus, suhtlemisoskus, aktiivsus, energia ja tahe on saadiku jaoks olulised omadused. Inglise keelega ma hätta ei jää, prantsuse keelt olen koolis õppinud ning praktikat saab vastavas keskkonnas piisavalt.

Kuivõrd Euroopa Parlament on Euroopa Liidu ainus otsevalitav kodanike esinduskogu, siis peaks parlamendisaadikul olema ka kodanikeühendustes tegutsemise kogemus. Mind aitab erinevate noorteorganisatsioonide ja MTÜde juhtimisel saadud kogemus tuua mõtted ja ideed rohujuuretasandilt ülespoole otsustajateni ehk siis oskus luua koalitsioone ja kaasata inimesi otsustusprotsessidesse. Kindlasti rakendan ka oma õppejõu ja ettevõtjana saadud juhtimisalaseid teadmisi ja kogemusi, lobitöös tuleb vägagi kasuks ka väitlusklubi praktika, kuivõrd oluline on oma ideede esitamine ja toetajate kogumine.

Veel on euroliidu institutsioonides töötades oluline tunda EL-i toimemehhanisme ja peamisi institutsioone. Võin julgelt öelda, et olen vastava erialase ettevalmistusega kandidaat - avaliku halduse eriala ja riigiteaduste õppimine on andnud vajalikud teadmised ning aasta tudeerimist USAs andis ülevaate poliitiliste protsesside toimumisest teisel mandril ja ka globaalses plaanis.

Tarbijaõiguste kaitsmisel võiks eeskujuks võtta Prantsusmaa

19. mail teatas tarbijakaitseamet kontrollkäigu tulemustest, millest selgus, et iga viies pood petab ostjat hinnateabe esitamisega ehk kaubal olev hind erines kassas küsitud hinnast. Eesti võiks siinkohal näiteks eeskuju võtta prantslastest, kes on minimeerinud kaupmeeste võimalused ostjaid petta ning on selles osas väga resoluutsed. Prantsusmaal on erinevad hinnaga mängimise võimalused ja tagajärjed seadusega paika pandud. Samuti on Prantsusmaal väga täpselt reguleeritud hooajaallahindlused, tühjendusmüügid ja sooduspakkumised ning hinnakampaaniad. Spetsiaalmüükidel allahinnatava kauba osas on samuti detailsed reeglid – muuhulgas see, et kaubal peab selgelt näha olema allahindluse eelne maksumus ja ebakvaliteetse kauba müügilepaiskamine ei ole lubatud. Liigse loomingulisuse korral hindade määramisel ähvardab kaupmeest kopsakas trahv, mis võib olla isegi 15 000 eurot. Eesti tarbijakaitseseadus näeb tarbija petmise eest ette rahatrahvi 6000 krooni ja juriidilisele isikule 30 000 krooni. Viimase kontrolli tulemusena algatas tarbijakaitseamet 29 väärteomenetlust ja määras trahve kokku 12 640 krooni.
Kui sellised ostjatega manipuleerimised ja allahindluse variandid detailsemalt seadustada ja reeglitest üleastumise karistused oleksid karmimad vähemalt korduva rikkumise korral, suureneks ka tarbijate usaldus kaupmeeste vastu. Samuti tagab ühtne regulatsioon kaupmeeste jaoks õiglase konkurentsipoliitika.

Hea valimistava ühinemiseks kõigile kandidaatidele

EMSLi tore initsiatiiv hea valimistava algatamiseks on leidnud toetust, lisaks Rahvaliidule on kokkuleppega liitunud ka Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Rohelised ning Isamaa ja Res Publica Liit. Hetkeseisuga on hea valimistava järgimises kokku lepitud vaid erakondade vahel, kuid kuna valimistel saavad kandideerida ka üksikisikud, parlamendivälised erakonnad ja valimisliidud, teen ettepaneku avada hea valimistava ühinemiseks kõigile soovijatele. Loodan siiralt, et allakirjutatud valimistava põhimõtetega liitumine muudab valimiskampaania sisukamaks ja tugevdab demokraatiat.

Reformarid tegid mulle tasuta reklaami

Vaadake vaimukat reklaami http://www.valimind.eu/ready7a7a09b1da02ac9c0ff9b7300e5fde7c! Suur aitäh tegijatele, kes mulle raskel ajal abikäe ulatasid ja tasuta reklaami kinkisid :)

Tõukefondide parem kasutamine aitab kriisist välja

Olen seisukohal, et majanduse kriisist väljaaitamiseks on oluline eelarveperioodi 2007-2013 vahendid kiiremini kasutusele võtta, rasketel aegadel oleksid need inimestele ja ettevõtetele oluliseks toeks. Ajal, mil tööpuudus muutub Eestis iga päevaga üha suuremaks probleemiks, oleme märtsikuu seisuga näiteks tööturumeetmete raames väljamakseid teinud keskmiselt 3% ulatuses. Ajal, mil kohalikud omavalitsused on riigieelarve kärbete tõttu sattunud raskesse olukorda, oleme kohalike avalike teenuste arendamiseks kasutanud vaid 4% ja piirkondade konkurentsivõime arendamiseks 4,5% struktuurivahenditest. Samas on need ju ressursid, mida saaksime kasutada palju rohkem ka majanduskriisist väljumiseks.Euroopa Liidu struktuurivahendite kiire, tõhus ja eesmärgipärane kasutuselevõtt peab olema vastutavate haruministeeriumide prioriteediks. Selleks peab struktuurivahendite kasutamiseks vajaliku õigusliku raamistiku väljatöötamine toimuma oluliselt kiiremini ning rakendusaktide kujundamisel tuleb inimesi ja ettevõtjaid rohkem usaldada. Samuti on oluline struktuurivahendite etapiviisiliste väljamaksmiste võimaldamine. Tõukevahendite taotlemine ei tohiks olla õigustatud abi saajate jaoks ebameeldivalt piinarikas protsess ning struktuurivahendite raha kaasamine ettevõtlus- ja arendusprojektidesse ei tohiks kaasa tuua ülemäärast bürokraatiat.Seega tuleb parandada taotlejate informeeritust ning vähendada halduskoormust, riigi haldussuutlikkus aga peab tõusma. Euroliidu struktuurifondide maksimaalne ärakasutamine sõltub siiski eelkõige Eesti ametnikest ja inimestest.
Järgmise eelarveperioodi prioriteedid peaksid olema elamufond, terviseedenduse fond ja kodanikuühiskonna toetamine. Saadikuna seisan ka selle eest, et euroraha toel toimuks Eesti piirkondlike iseärasuste säilitamine ja piirkondade konkurentsivõime ja elukvaliteedi arendamine.

Riigiteaduste debati publik saadaks mind europarlamenti

Eile Tartus toimunud riigiteaduste debatil korraldati publiku hulgas küsitlus, keda nemad valiksid europarlamenti. Rõõm oli tõdeda, et Sven Mikseri järel sai häälte arvuga teise koha Anto Liivat :) Rahvast oli saalis 200 ringis. Mul on heameel, et noored haritud asjahuvilised teavad, kes on sobivaimad neid esindama. Tänan publikut toetuse eest!

Debatil aga tõin välja asjaolu, et Eesti suutlikuma osalemise võtmesõnaks Euroopa Liidus on Eestit esindava ametnikkonna oskuste parandamine ning Eesti seisukohtade selgem esitamine euroliidus tagamaks meie sisulisem esindatus otsustusprotsessis.

Euroopa Liidu õigusloome mõjutab täna kõiki Eesti eluvaldkondi - 2/3 Euroopa suurriikide õigusloomest kujuneb Euroopa Liidus ja väikeste riikide puhul veelgi enam. Euroopa Liidus täidab seadusandlikku rolli peamiselt ministrite nõukogu, kus olenevalt arutluse all oleva küsimuse iseloomust esindavad Eestit vastava haruministeeriumi ametnikud.
Enamasti jõutakse vaidlusküsimustes kokkuleppele just töögruppide tasandil.

Seega, seoses Euroopa Liidu liikmestaatusega on oluliselt muutunud Eesti ametnike roll ja töö iseloom. Tõhus ja tulemuslik osalemine Euroopa Liidu otsustusprotsessis eeldab ametnikult lisaks erialasele pädevusele ka diplomaatilisele tööle iseloomulikke teadmisi ja oskusi. Töögruppides osalevad ametnikud peavad olema hea suhtlemis - ja eneseväljendamisoskusega lobistid. See omakorda eeldab head keeleoskust, Euroopa Liidu alaste teadmiste parandamist ja lobitööks vajalike sotsiaalsete kompetentside arendamist.

Euroopa Liidus suutlikuma osalemise vundamendiks on muidugi ka inimeste paranenud teadlikkus Euroopa Liidu teemadest, et huvi euroliidu temaatika vastu oleks suurem ning noorte hulgast sirguks uusi asjatundjaid. Teadlikkuse tõstmine peaks olema valitsuse, Euroopa Parlamendi saadikute ja kolmanda sektori organisatsioonide ühisvastutuse küsimus.

Minu prioriteetideks EP-s on hea haridus ja regionaalpoliitika

Postitan siia ka oma konkreetsed tegevused europarlamendis. mis ilmusid ka Postimehes.
Euroopa Parlamendi saadikuna kavatsen seista selle eest, et Eesti seisukohad oleksid Euroopa Liidus arvestatud ning Euroopa Liidu eelarvest leitaks rohkem vahendeid, mis aitavad Eesti arengule kaasa. Pean oluliseks, et rahvusriigid saaksid Euroopa Liidus säilitada oma eripära ning teha vajalikes küsimustes koostööd, et Euroopa majandus oleks konkurentsivõimelisem. Rahvaliit peab hetkel läbirääkimisi Euroopa Rahvaparteiga (EPP), samas jätkame läbirääkimisi Briti konservatiividega täiesti uue loodava konservatiivset maailmavaadet esindava fraktsiooni loomiseks.
Oma eesmärkide saavutamiseks liitun kultuuri- ja hariduskomisjoni ning regionaalarengu komisjoniga. Teemad, millega soovin Euroopa Parlamendis eelkõige tegeleda on hea haridus, mille eelduseks on ühtlustatud õppekavad ja kutsekvalifikatsioonistandardid ning diplomite tunnustamine. Soovin luua tööandjatele paremad võimalused ja tõsta nende motivatsiooni tasemeõppe kaasfinantseerimiseks, anda panuse vajalike meetmete kujundamiseks Eesti vajadustele vastava täiend-ja ümberõppesüsteemi kaasfinantseerimiseks EL eelarvest ning ettevõtlikkuse kui mõtteviisi tutvustamiseks ja vabatahtliku töö väärtustamiseks.
Euroopa Parlamendi saadiku üheks olulisemaks ülesandeks on osalemine EL eelarveprotsessis. Regionaalarengu komisjoni liikmena pean vajalikuks suunata ressursse Eesti elamufondi renoveerimisprogrammi kaasrahastamiseks, et suurendada hoonete energiasäästlikkust ning vähendada inimeste küttearveid, kultuuri- ja rahvamajade ning koolimajade renoveerimiseks, erainvesteeringute toetamiseks väljaspool tõmbekeskusi, ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri arendamiseks ning kohalikele koostöörühmade ja kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks.

Mis saab edasi Minu Eesti mõttetalgutel püstitatud küsimustest?

Minu Eesti mõttetalgud on kohe juba paari nädala taga ning enamus mõttekodadest tulnud ideedest jõudnud ka Minu Eesti veebi. Lugesin nädalavahetusel huviga, et mida inimesed üle Eesti siis välja mõtlesid. Tulemusi sirvides selgub, et väga paljusid vaevavad kohaliku elu probleemid ning sagedased on küsimused stiilis, et kuidas muuta oma linna maine paremaks, kuidas teha küla tuntuks ning panna maakonnas korraldatav üritus ahvatlema osavõtjaid ka kaugemalt. Samuti joonistub teise suunana välja kodanike mure suuremate riigiasjade pärast – kuidas parandada pensionäride elujärge, kuidas muuta sotsiaaltoetuste süsteeme õiglasemaks, kuidas tõsta iivet ning mis kõige olulisemana kõrvu jääb – kuidas muuta valitsemiskultuuri. Seega sain neid kokkuvõtteid aruteludest sirvides ning teiste osalenud tuttavatega rääkides aru, kui palju praegu poliitikamaastikul toimuv tegelikult inimestele korda läheb. Ühelt poolt tunnen muret, et inimeste ja nende valitud esindajate vahel on niivõrd suur lõhe, teisalt teen iga päev vähemalt enda poolt midagi, mis aitaks seda olukorda parandada. Mööda maakondi sõites näen inimeste madalat informeerituse taset Eesti riigi ja Euroopa Liidu asjadest.

Ükskõiksus poliitika suhtes ei muuda midagi, asjad saavad hakata paremuse poole minema ainult läbi kommunikatsiooni, kahepoolse ausa ja avatud kommunikatsiooni, kus üks osapool ütleb oma valitud esindajatele, et mida tuleb muuta ja valitud esindaja ehk poliitik arvestab oma valija seisukohti. Hiljem aga annab tagasisidet saavutatud tulemuste kohta.

Pühapäevases „Tähelaeva“ saates ütles rahvaalgatuse eestvedaja härra Nõlvak, et suuri asju saab teha ainult puhta südamega. Olen sellega väga päri – võiks öelda, et just see tunne ärgitas mindki kandideerima europarlamendi valimistel , teadmine, et suudan ja tahan teha konkreetseid asju elu paremaks muutmiseks. Senine tagasiside on olnud väga positiivne, vaatame edasi..:)

Kutsun ühtlasi poliitikuid üles rohkem mõtlema selle peale, kuidas vähendada usaldamatust riigivõimu vastu ning kuulama inimeste igapäevaelu küsimusi ja tulevikuvisioone. Minu Eesti veeb on kindlasti üks kanal, kust infot saab ammutada. Mis aga rahvaalgatuse ideedest edasi saab ja kas mõttetalgutel osalejad ka uusi algatusi püsti panevad, ei ole veel kindel. Hetkeseisuga on ideede teostamisse oma panuse pakkujaid veel vähe. Igaljuhul on mul hea meel, et oleme teel tugeva kodanikuühiskonna loomise poole.

Tudengid välismaale õppima ühisfondi toel

Tänasel haridusteemalisel Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatil Tartus tõstatasin teema, et on vajalik luua Euroopa Liidu, ettevõtjate ja riigi ühisfond, mis aitaks suuremal hulgal Eesti noortel täiendada teadmisi Euroopa ja maailma tippülikoolides. Kraadi omandanuid motiveeriks kodumaale naasma õpileping fondi või tööandjaga.

Küsimus on selles, et mitmete eluvaldkondade puhul, nagu näiteks tuumaenergeetika, on meil mõistlikum koolitada tippspetsialiste väljaspool Eestit, kui arendada vastavat õppesuunda siin või anda kõrgepalgalised töökohad lihtsalt teistest riikidest pärit spetsialistidele. Selleks tuleks luua riiklikult koordineeritud haridusprogramm, kus on ühendatud Euroopa Liidu, ettevõtete ja riigi ressursid. Heaks eeskujuks on siin näiteks kõrgemate kaitseväelaste väljaõpe maailma paremates sõjakoolides. Ühisfondi loomise üheks eelduseks on haridus- ja teadusinvesteeringute osa suurendamine Euroopa Liidu eelarves.

Pikemas perspektiivis tuleks kõigile Eesti tudengitele luua võimalused soovi korral õppida vähemalt ühe semestri jooksul mõnes välisülikoolis, sest nii valmistame ette erialaselt pädevate ning globaliseeruvas maailmas toimetulemiseks vajalike sotsiaalsete kompetentside ja suhetevõrgustikuga inimesi. Minul oli võimalus täiendada end Georgetowni Ülikoolis ning hindan seda kõrgelt.
Ja niinimetatud ajude väljavoolu ei pea kartma, kui ühisfondi vahendite abil haridust omandanud tudengitega sõlmitakse õpilepingud, mis kohustavad neid peale väljaõppe omandamist töötama kokkulepitud aja jooksul mõnes Eesti ettevõttes või riigiasutuses.

Eesti peab jõulisemalt osalema ELi eelarveprotsessis

Eile õhtul Rakveres toimunud Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatil tõin välja asjaolu, et Eesti peab senisest jõulisemalt mõjutama Euroopa Liidu eelarveprotsessi.

Euroopa Parlamendi Eesti saadikute kõige olulisemaks ülesandeks Eesti suutlikum osalemine Euroopa Liidus ning tuleb teha läbi jõulisema Eesti seisukohtade eest seismise ELi eelarve koostamisel ning läbi inimeste ELi otsustusprotsessidesse kaasamise ja nende pideva informeerimise euroliidus tehtavast. Järgmisel Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodil on oluline tagada Eesti noortele soovi korral väljaõpe Euroopa ja maailma tippülikoolides riigi, Euroopa Liidu ja eraettevõtjate ühendatud ressursside abil. Samuti tuleb ELi eelarves suurendada tehnoloogiainvesteeringute osatähtsust ning sellest tulenevalt kaasrahastada Eesti vajadustele vastavat täiend- ja ümberõppe süsteemi. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt tingib ju uued vajadused ja nõudmised väljaõppele. Pean veel oluliseks leida EL-i eelarvest vahendid Eesti elamufondi soojapidavaks renoveerimiseks.

Käed eemale riigimetsast!

Valitsus on käimasoleval metsanädalal tulnud välja ideega riigieelarve kulude katteks parseldada maha osa riigimetsast. See ei ole hea mõte! Riigimets ei tohi olla äriobjekt, inimestel peab säilima võimalus igal hetkel loodusesse minna, kus on riigi poolt tagatud ligipääs ja kord ning võimalused pikniku pidamiseks ja telkimiseks, samuti peab säilima kasvav mets, mida ei tehta lagedaks raha nimel. Hoolt tuleb kanda ka ohustatud liikide eest. Hetkel on ebasobiv aeg müümiseks juba langenud hindade tõttu, seega ostjate saadav kasu on suur. Aasta tagasi viis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ilma avalikkust ja asjatundjaid kaasamata läbi reformi, mille tagajärjel jäi 63-st metskonnast alles vaid 17. Selle vastu astusid erinevates pöördumistes mitmed looduskaitsjad, metsamehed, teadlased ja kodanikuühendused. Rahvaliidu algatusel andis enam kui 50 000 eestimaalast oma allkirja tollaste rutakate metsandusreformide vastu. Seega tuleb säilitada inimestele olulisi väärtusi. Aga siiski, ilusat metsanädalat kõigile!

Austame valijat

Postimees pakkus kõigile Euroopa Parlamenti kandideerijatele võimaluse vastata küsimustele seoses kandidaadi eesmärkide ja tegevusega europarlamenti valituks saades. Minu arvates on tegemist tänuväärse algatusega, kuivõrd kõigil on võrdsed võimalused oluline info nö südamelt ära öelda. Lugeja saab vastuseid võrreldes oma arvamust ka selle põhjal kujundada.Minul näiteks on väga huvitav lugeda kandidaatide arvamusi. Kahju küll, et osad kasutavad vastamise võimalust sopaloopimiseks ja siseriiklike teemade kajastamiseks, millel pole europarlamendiga mingit pistmist, või nendivad kuivalt, et teda nagunii ei valita nimekirja teisest otsast, ning seetõttu ei tee ta seal ka midagi. Mida peab arvama lugeja, potentsiaalne valija, nähes, et tegelikult on poliitikul endal täiesti ükskõik, kus ta osaleb ja mis eesmärgil, kas see peaks kutsuma oma häält andma? Postimehe algatus annab kõigile kandideerijatele võimaluse sisutihedateks vastusteks ning loodan, et kandidaadid võtavad vastamist tõsiselt ja austavad valijat. Mina püüdsin endast küll parima anda.