Eile esitas siis linnavalitsus
volikogule Tallinna 2013. aasta linnaeelarve eelnõu. Sotsiaaldemokraadid pakkusid
välja Tallinna põhimääruse muudatuse, millega kaasataks edaspidi linnaeelarve
koostamisse asumiseltsid koos linnaosade halduskogudega, kusjuures, nö rohujuuretasandil
otsustataks 10% linna järgmise aasta investeeringutest. Reformierakond ja
Keskerakond ettepanekut ei toetanud, mõned IRLikad siiski.
Mul tekib küsimus, kas Tallinna
juhtimine ikka peab koonduma vaid Vabaduse väljakule ning kuivõrd mõistlik on linnaosade
rolli samm-sammuline pisendamine administratiivsete vahenditega? Vähe sellest,
et näiteks Nõmmel, kus on alati olnud olemas linnaosaarhitekt, plaanitakse see ametikoht
üldplaneeringu menetlemise ajal koondada. Sama saatus ootab kardetavasti ka
teiste linnaosade sarnaseid ametimehi ja –naisi. See on vaid üks näide
paljudest.
Seni, kuni linnavalitsusel puudub
igasugune kohustus kaasata linna eelarve kavandamisse linnaosavalitsusi, halduskogusid
ja asumiseltse, puudub kodanikel tegelikult pea’ igasugune sisuline võimalus valimistevahelisel
ajal linna arengut mõjutada. Ja olukord ei ole nukker mitte pelgalt seetõttu,
et kaasamine võiks olla poliitilises kultuuris väärtus omaette, vaid ka
seetõttu, et Tallinn on tsentraliseerimise tulemusena muutumas vanaks ning
väsinud linnaks, kus väga paljud olulised asjad (sealhulgas näiteks Visioonikonverentside
ideed) on viimastel aastatel jäänud ellu viimata.
