teisipäev, 15. detsember 2009

Eesti on olnud Euroopa Liidus omakasupüüdmatu musterõpilane

Peaminister Andrus Ansip esitas täna Riigikogus tagasivaate Eesti viieaastasele liikmelisusele Euroopa Liidus. Vaatamata peaministri optimismile, et kõik on väga hästi, tundub, et vähemalt samavõrra on meil ka arenguruumi. Eesti on käitunud euroliidus kui omakasupüüdmatu musterõpilane. Oleme alati olnud valmis Euroopa Liidu ühispositsiooni rõhutades võtma endale euroliidu ees täiendavaid kohustusi, püüdes neid ülima korrektsusega täita. Samas unustame tihti analüüsida, milliseid pingutusi nõuab nende kohustuste täitmine eesti inimestelt ja ettevõtetelt. Näiteks kliimaleppega võetud kohustused on küll kiiduväärsed, kuid kohalike ettevõtete jaoks kulukad. Niisiis tuleb ka riigil mõelda, kuidas toetada ettevõtteid keskkonnasõbralike tehnoloogiate arendamisel ja juurutamisel.



Peaminister rõhutas, et liitumiseks euroala ning OECDga peame teisi riike veenma, et meie majandusel läheb hästi ning meil on vahendeid teisi riike toetada. Tekib küsimus, kuidas saab teisi toetada riik, kus inimesed elavad kümme aastat vähem kui Lääne-Euroopas, kus majanduslangus on kordades karmim kui Euroopas keskmiselt ning kodumaised kurgid ja tomatid maksavad ligi kolm korda enam kui importtooted?



Euroopa Liidu uue eelarveperspektiivi valguses tuleb lisaks kohustuste võtmisele mõelda, millist abi vajab Eesti Euroopa Liidult suutmaks võrdväärse partnerina aidata kaasa ELi ühtse majandusruumi tugevnemisele. Kahjuks peaminister ei osanud või ei pidanud vajalikuks avaldada, millised peaksid olema Eesti prioriteedid Euroopa Liidu uue eelarve koostamisel. Pean oluliseks, et Euroopa Liidu uuest eelarvest oleks võimalik kaasrahastada piirkondliku ebavõrdsuse vähendamist, rahvatervise parandamist, Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmist ning eesti inimeste täiend- ja ümberõpet.

esmaspäev, 9. november 2009

Koostöövõimalusi tuleb vaagida

Täna koguneb Rahvaliidu volikogu koosolek arutama erakonna tulevikku. Eesti poliitiline süsteem on juba konstrueeritud selliselt, et sarnaste seisukohtadega poliitilised jõud peavad tegema koostööd valijate huvide esindamisel. Pean mõistlikuks, et volikogu moodustaks töörühma, mis alustaks konsultatsioone Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Erakond Eestimaa Rohelised ja Eesti Keskerakonnaga koostöövõimaluste leidmiseks. Sotsiaaldemokraatlik Erakond on sarnase töörühma juba moodustanud, Erakond Eestimaa Rohelised on tundnud huvi koostöö vastu Rahvaliiduga ning Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kutsunud Rahvaliidu liikmeid Keskerakonna lipu alla. Kui Keskerakonnal on jätkuvalt olemas hea tahe leida Rahvaliiduga ühisosa valijate huvide esindamisel, kutsun ka Keskerakonna liikmeid üles moodustama töörühma Rahvaliiduga koostöövõimaluste arutamiseks. Usutavasti on selle töörühma liikmed valmis ausalt ja avatult vastama ka rahvaliitlaste küsimustele Keskerakonna ning Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa koostöölepingu kohta.

reede, 30. oktoober 2009

Rahvaliit: rikas pruut või riiukukk?

Vaatamata viimastel aastatel Rahvaliitu räsinud kohtuprotsessidele ja esmapilgul kehvapoolsetele valimistulemustele, paistab siiski tegemist olevat arvestatava poliitilise jõuga, kel ei näikse kosilastest puudust tulevat. 21. oktoobril, mõni päev pärast kohalikke valimisi, esitas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Rahvaliidu juhatusele ettepaneku alustada ametlikke kõnelusi Rahvaliidu liitumiseks Keskerakonnaga. Ettepanek, mis algab erakondade liitumise sooviga, lõpeb aga üleskutsega, et aktiivsed ja südametunnistusega rahvaliitlased kõneleksid edaspidi kuuldaval häälel Keskerakonna lipu alt. Samal päeval tegid Rahvaliidu juhatuse liikmed Jaak Allik, Tiit Tammsaar, Jaan Õunapuu ja Jaanus Männik erakonna liikmetele ettepaneku alustada kõnelusi ühinemaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eestimaa Rohelistega ning Eestimaa Roheliste peasekretär Ain Kabal tundis huvi, kas Rahvaliit on juba mineviku varjudest vabanenud.

Miks peaks keegi siiski Rahvaliidu vastu huvi tundma, kui tegemist on hääbuva ja marginaalse poliitilise jõuga, nagu mõned analüütikud ja arvamustoimetajad väidavad? Vastus peitub kohalike omavalitsuste valimiste tulemustes. Eestis on 3076 kohalike omavalitsuste volikogude liiget. Möödunud valimistel valiti volikogudesse 298 rahvaliitlast ja 40 parteitut Eestimaa Rahvaliidu erakonnanimekirjades. Kokku seega 11% valituks osutunutest. Eestis ei ole ühtegi maakonda, kus vähemalt ühes omavalitsuses poleks Rahvaliidu nimekiri või rahvaliitlaste valimisliit saavutanud võitu. Sellist tulemust ei ole ette näidata ühelgi teisel erakonnal. Näiteks ennast edukaks kuulutanud Isamaa ja Res Publica Liit ei saanud ühtegi võitu Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Saaremaal, Põlvamaal ega Pärnmaal. Keskerakond ei saanud ühtegi võitu Võrumaal, Läänemaal ega Raplamaal. Ida-Virumaal, mis juba kuulutati Keskerakonna kantsiks, on kokku 22 omavalitsust, millest Keskerakond võitis vaid 4 suuremas.

2011. aastal toimuvad taas presidendivalimised, mis suure tõenäosusega ei leia lahendust Riigikogus, kus valituks osutuv kandidaat peaks saavutama Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamuse. Valimiskogus aga, mis moodustatakse Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest, on Rahvaliidu ligi 100 vallajuhti arvestatav jõud. Siinkohal ei tundugi Keskerakonna soov Rahvaliidu ülevõtmiseks enam niiväga üllatav. Erakondade liitumisel tekiks Eesti suurim poliitiline jõud, mis otsustaks nii järgmise peaministri kui ka presidendi isiku. Pisut diplomaatilisemalt on seda mõtet väljendanud ka Rahvaliidu juhatuse liige Tarmo Mänd, nimetades Rahvaliidu ja Keskerakonna liitu suureks tsentrijõuks, mis tagaks poliitilise stabiilsuse. Selle tsentrijõu moodustamine võimaldaks Keskerakonnal ühtlasi survestada vastseid Tallinna linna koalitsioonipartnereid sotsiaaldemokraate, sest tänasel presidendil kipub uues valimiskogus hääli nappima. Sotsiaaldemokraatide jaoks on aga Ilvese jätkamine presidendina olulisemgi erakonna elujõulisuse märk kui Tallinna võimuliidus osalemine.

Siiski on Rahvaliidu ja Keskerakonna võimalike liitumisläbirääkimiste valguses tõstatunud ebamugav küsimus Keskerakonna ja Vene Föderatsiooni võimupartei Ühtne Venemaa 2004. aastal sõlmitud koostöölepingu üle. Keskerakond on öelnud, et leping on avalik, kuid ei pea olema politoloog, teadmaks, et sellisete lepingute tekst on alati steriilne ja üldsõnaline kompromiss. Tegelikult on avamata juba viis aastat tagasi sõlmitud lepingu põhjused, tagamaad ning ajendid. Eelkõige huvitab mind ja mitmeid teisi rahvaliitlasi, milline oli Keskerakonna ja milline Ühtse Venemaa huvi lepingu sõlmimiseks ning kelle poolt ikkagi tuli initsiatiiv koostöösuhete loomiseks. Arvestades, et lepingu teemal ei ole ka ajakiranduses suuremat diskussiooni toimunud, pakub avalikkusele kindlasti huvi ka Keskerakonna ja Ühtse Venemaa senise koostöö tulemuslikkuse küsimus. Kes on ikkagi need Eesti teadlased ja ettevõtjad, kes Mailis Repsi viidatud erakondadevahelistesse komisjonidesse kuuluvad? Kes neid komisjone juhivad, kui tihti need kohtuvad ning kuidas vormistatakse tulemused? Kas viie aasta jooksul on tehtud näiteks edusamme Eesti jaoks oluliste kaubandus- ja põllumajandussuhete arendamisel Venemaaga?

Edusammude asemel kuuldub Venemaalt viimasel ajal hoopis murettekitavaid signaale. Mõelgem kasvõi riigiduumas 23. oktoobril heaks kiidetud seadusemuudatustele, mis legitimeerivad võimaluse kasutada relvastatud jõudu mõne teise riigi palvel tolle vastu suunatud kallaletungi ennetamiseks või oma kodanike kaitseks väljaspool Venemaa piire. Lisame siia mitmete poliitikute hiljutised sooviavaldused Baltimaade valitsuste survestamiseks ja kaasmaalaste kaitse tõhustamiseks ning Ühtse Venemaa fraktsiooni ja riigiduuma esimehe Boriss Grõzlovi ootuse Keskerakonna võimuletulekust. Kas see ootus on seotud 2011. aasta Riigikogu ja presidendivalimistega, jääb tõenäoliselt lihtsurelikele teadmata, kuid küsimus Keskerakonna ja Ühtse Venemaa lepingust on enam kui tõsine. Nimetatud arengute valguses Venemaal tundub mõnede poliitikute jutt rahvaliitlaste tülinorimisest või Mart Laari poolt „Rahvaliidu poistele pähe istutatud“ ideedest lihtsalt naiivne. Tõenäoliselt ei ole Mart Laaril juba ajaloolistel põhjustel kavatsust olla Rahvaliidu suhtes liigselt heasoovlik, isegi, kui erakondade programmiline ühisosa on suur.

Rahvaliitlastel on täna enam kui kunagi varem põhjust mõelda erakonna ning selle maailmavaateliste ja programmiliste seisukohtade kuuldavaks tegemisele. Kui selleks on vajalik kellegagi ühineda või luua uus erakond, tuleb seda teha. Kuid liitumine saab toimuda vaid pariteetsetel alustel ning eeldusel, et osapooltel on olemas hea tahe ausalt ja avatult teieteise küsimustele vastata.
Lugu ilmunud Postimehes, 30.10.2009

teisipäev, 27. oktoober 2009

Soovin vastuseid, mitte tüli!

Mul ei ole vähimatki soovi norida Keskerakonnaga tüli, kuid kui kõne all on Rahvaliidu ühinemine Keskerakonnaga, siis peavad Rahvaliidu maakonnakonverentsid, kes Edgar Savisaare ettepanekut arutavad, teadma, mis on Ühtse Venemaaga lepingu sõlmimise põhjused, tagamaad ning ajendid. Tuleb ju tänastel rahvaliitlastel Keskerakonnaga ühinedes ühineda ka nimetatud lepinguga. Tüli norimise asemel soovin näha, et Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ettepanek erakondade liitumiseks ja rahvaliitlasi huvitavatele küsimustele vastamiseks, on siiras.

Kui Priit Toobal väidab, et lepinguga on tuttavad nii tollased kui tänased Rahvaliidu juhid, siis sooviksin teada, kas olen tõepoolest ainus Rahvaliidu juhatuse liige, kelle arvates lepingu küsimus oluline ning selle sõlmimise tegelikud põhjused teadmata on. Rõhutan, et küsimus ei ole pelgalt lepingu tekstis, vaid mind huvitavad selle sõlmimise põhjused, soovitud eesmärkide täitumine ning kolmandate osapoolte Keskerakonna ja Ühtse Venemaa koostöösse (sh. teadlased ja ettevõtjad, kellele Mailis Reps viidanud on) kaasamise asjaolud.

Soovime küsitleda Edgar Savisaart ja teisi lepingu sõlmimisega seotud Keskerakonna poliitikuid

2004. aastal sõlmis Keskerakond koostöölepingu Vene Föderatsiooni võimuparteiga Ühtne Venemaa. 21. oktoobril edastas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Eestimaa Rahvaliidu juhatusele ettepaneku alustada ametlikke kõnelusi Rahvaliidu liitumiseks Keskerakonnaga. Muuhulgas seisab avalduses, et "Eestimaa Rahvaliidu liikmeskond on oodatud seda (kõnelema kuuldaval häälel) tegema edaspidi Eesti Keskerakonna lipu alt, sest lõpuks pole ju nii oluline, mis värvi kass on - peaasi, et hiiri püüab". Olen arvamusel, et kassi värvus on poliitikas siiski oluline, ning soovin moodustada Rahvaliidu poliitikutest delegatsiooni, kes kohtuks Edgar Savisaare ja teiste lepingu sõlmimisega seotud Keskerakonna poliitikutega, et saada vastused lepingu sõlmimise tagamaade, põhjuste ja ajendite kohta.

Keskerakonna infojuht Toomas Raag on teatanud meediakanalitele, et erinevalt minu väidetust, pole keskpartei ja Ühtse Venemaa lepe kunagi olnud salajane, ning vahetult pärast selle sõlmimist pandi leppe tekst üles ka erakonna kodulehele.

Loomulikult oleks ka lepingu tekstiga tutvumine rahvaliitlastele huvipakkuv ning härra Toomas Raag võiks ühtlasi viidata, kust täpselt Keskerakonna kodulehel on lepingu tekst praegu leitav. Samas, selliste lepingute tekst on sageli üldsõnaline, kuid eelkõige on oluline teada saada, millised on lepingu sõlmimise tagamaad ja käik, põhjused ning ajendid. Olen ka huvitatud, kuidas on saavutatud lepingus täidetud eesmärgid. Kui näiteks Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhid võivad lepingu vastu huvi mitte tunda, väites, et see on Keskerakonna siseasi, siis rahvaliitlasi on kutsutud Keskerakonnaga ühinema, mis tähendab ühtlasi, et peame ühinema ka lepinguga Ühtse Venemaaga.

Olen valmis moodustama esinduse Rahvaliidu poliitikutest, kes kohtuks Edagar Savisaare ja leppe sõlmimisega seotud Keskerakonna poliitikutega, et saada muuhulgas vastused alltoodud küsimustele:

1. Kuidas ja kelle initsiatiivil leping sündis? Sealhulgas, kellega ja millal võeti ühendust?


2. Millised olid Ühtse Venemaa esitatud põhjused lepingu sõlmimiseks ja huvi Keskerakonna ning Eesti vastu?

3. Kui leping puudutab koostööd hariduse, kultuuri ja majanduse valdkonnas, siis millised on olnud peamised edusammud, mida lepinguga sätestatud koostöös on saavutatud? Kas lepingu sõlmimine on näiteks kaasa aidanud Eesti maaelu arengule või põllumajandustoodete ekspordile?

4. Üks lepingu sõlmijaid, Mailis Reps, on öelnud, et lepingu kohaselt moodustatakse erakondadevahelised komisjonid, kuhu kuuluvad erakondade esindajad, teadlased ja ettevõtjad. Millised komisjonid on moodustatud, kus ja millal on need kohtunud? Millised Keskerakonna ja Ühtse Venemaa poliitikud ning Eesti ja Vene Föderatsiooni ettevõtjad kuuluvad nendesse komisjonidesse?

5. Miks on lepingu teksti vaatamata sellele, et see on „täiesti avalik“, siiski avalikkuse eest kiivalt varjatud?

esmaspäev, 26. oktoober 2009

Milline on Keskerakonna ja Ühtse Venemaa (Единая Россия) koostöölepingu taust?

2004. aastal sõlmis Keskerakond koostöölepingu Vene Föderatsiooni võimuparteiga Ühtne Venemaa. Leppele kirjutasid alla Keskerakonna välissekretär Mailis Reps ja riigikogu fraktsiooni aseesimees Ain Seppik ning Ühtse Venemaa välissekretär Valeri Gussev ja riigiduuma fraktsiooni esimene aseesimees Valeri Bogomolov. 21. oktoobril edastas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Eestimaa Rahvaliidu juhatusele ettepaneku alustada ametlikke kõnelusi Rahvaliidu liitumiseks Keskerakonnaga. Muuhulgas seisab avalduses, et "Eestimaa Rahvaliidu liikmeskond on oodatud seda (kõnelema kuuldaval häälel) tegema edaspidi Eesti Keskerakonna lipu alt, sest lõpuks pole ju nii oluline, mis värvi kass on - peaasi, et hiiri püüab". Olen arvamusel, et kassi värvus loeb poliitikas ikka ka midagi. Riigi juhtimisel ei ole asjad päris nii, et olgu toit milline iganes, peaasi, et kõhtu täidab.
Enne, kui Rahvaliit saab alustada Keskerakonnaga läbirääkimisi edasise koostöö osas, soovin koos enda mõttekaaslastega küsitleda Edgar Savisaart ja tema lähikondlasi, milline on Ühtse Venemaaga sõlmitud koostöölepingu sisu, sõlmimise tegelikud põhjused, tagamaad ning Ühtse Venemaa huvi Keskerakonna ning Eesti vastu. Kui lepe käsitleb tõepoolest vaid erakondade koostööd hariduse, kultuuri ja majanduse valdkonnas, pole ju põhjust seda rahvaliitlaste ja avalikkuse eest saladuses hoida.

neljapäev, 22. oktoober 2009

Rahvaliidu valimistulemused

Eestis on kokku 3076 kohalike omavalitsuste volikogude liiget. Möödunud valimistel valiti volikogudesse 298 rahvaliitlast ja 40 parteitut Eestimaa Rahvaliidu erakonnanimekirjas. Kokku seega 11% valituks osutunutest. Eestis ei ole ühtegi maakonda, kus vähemalt ühes omavalitsuses poleks Rahvaliidu nimekiri või rahvaliitlaste valimisliit saavutanud võitu. Seevastu näiteks ennast edukaks kuulutanud IRL ei saanud ühtegi võitu Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Saaremaal, Põlvamaal ega Pärnmaal. Keskerakond ei saanud ühtegi võitu Võrumaal, Läänemaal ja Raplamaal. Ida-Virumaal, mis juba kuulutati Keskerakonna kantsiks, on kokku 22 omavalitsust, millest Keskerakond võitis vaid 4 suuremas. Siit siis on ka tõstatunud nii 2011. aasta riigikogu kui ka presidendi valimisi silmas pidades Keskerakonna huvi Rahvaliidu liitmiseks või vähemalt tükeldamiseks. Rahvaliitlaste viimaste päevade sõnumeid arvestades ei ole aga keeruline aru saada, kes rahvaliitlastest seda ideed toetavad, sest ega hr. Savisaar seemet kobestamata mulda külvanud.

kolmapäev, 21. oktoober 2009

Kuidas Teie õpetajana käituksite?

Tavaliselt paigutan siia enda mõtteid. Seekord tahan aga jagada Teiega ühe õpetaja mõtteid kujundlikust olukorrast koolis.

Kujutame ette, et algamas on põhikooli ühiskonnaõpetuse tund. Õpilased tulevad klassi ja enne oma kohale jõudmist hüüab Kevin valju häälega: "Õpetaja, kas Te teate juba, et kesikud jäid Tallinnas jälle võimule? Ja Savipäts sai kõik sibulate hääled endale ja mõned lollid eesti penskarid hääletasid ka tema poolt." Sellepeale karjuvad veel mõned hääled, et keskerakond on kräpp ja Putini tallalakkuja ning savikas oma pundi ja venelastega kasigu Venemaale.

"Ja Rahvaliit, see maakate punt, kaob varsti üldse ära, raadios öeldi," hõikab keegi. Jälle kostab naeru. Õpetaja teeb näo, et ei kuulnud midagi, tema mees on ikka veel Rahvaliidu liige ja mõned õpilased teavad seda.

Klassis käib tunnikella eelne sekeldamine ja õpetaja laseb pilgul ringi käia. Mann istub kuidagi väga vaikselt oma kohal ja vaatab kiirelt silmi pilgutades enda ette. Ka Tõnu on kuidagi tõsine. Õpetajale meenub, et nägi Manni isa ja Tõnu venna nimesid vallalehes. Nad kandideerisid Keskerakonna nimekirjas. Aga ta ei jõuagi enam kaugemale mõelda, sest temast mööda ja uksest välja tormab nuttev Galina. Samal hetkel käib hele laks - kaks possi rüselevad, Kevini vasak põsk punetab Vadimilt saadud kõrvakiilust. Vadim karjub kogu klassile, et tema pole mingi sibul ja kui teda siia ei taheta, siis ta võib siit minema ka minna, aga võetagu teadmiseks, et isegi reformierakondlane Keit Pentus hakkas Lasnamäe venelastega rääkimiseks vene keelt õppima. Kas tema peab siis ka nüüd Venemaale kasima?

Kell heliseb, õpetaja tõuseb ja läheb kõigepealt poiste juurde, käsib mõlemal kohale istuda ning juhtumi kohta selgituse kirjutada, küll õppealajuhataja pärast tegeleb sellega. Siis läheb ta ukse taha ja palub Galinal klassi tagasi tulla. Aga Galina on jõudnud juba oma üle tee olevas toidupoes töötavale emale helistada ja ütleb, et ema lubas kohe õpetajaga rääkima tulla. Õpetaja tuleb murelikult klassi tagasi. Galina on tegelikult üks parimaid õpilasi, eelmisel aastal sai maakonna eesti keele olümpiaadil koguni esimese koha, vaatamata sellele, et kodune keel on vene keel. Ka tema ema räägib õpetajaga enamasti eesti keeles, kuigi veidi konarlikult. Ja just paar nädalat tagasi oli Galina ema talle öelnud, kui väga ta rõõmustab, et Galina korraliku eesti hariduse saab. Õpetaja on veidi häiritud eelseisvast vestlusest, aga viimane aeg on tunniga peale hakata.

"Tänase tunni teema on Eesti Vabriigi Põhiseaduse II peatükk, kus on kirjas meie põhiõigused, vabadused ja kohustused. Nagu te teate, on meil kõigil siin hea elada sellepärast, et Eesti on demokraatlik riik ..." alustab õpetaja...
Ja mida ning kuidas Teie siinkohal õpilastele räägiksite?

teisipäev, 20. oktoober 2009

Tänan toetajaid ja vaatan tulevikku

Kohalike omavalitsuste volikogude valimised on jäänud selja taha. Tänan kõiki usu ja toetuse eest, mis mulle ja minu mõttekaaslastele osaks sai, ning õnnitlen kõiki valituks osutunuid!
Rahvaliidu maine kehva olukorda arvestades, mida küll vaevalt saab uuele juhtkonnale süüks panna, polegi valimistulemus halb - Rahvaliit koos meie inimeste algatatud valimisliitudega on endiselt juhtpositsioonidel enamate kohalike omavalitsuste volikogudes kui ükski teine erakond. 46 volikogus usaldasid inimesed rahvaliitlastele absoluutse enamuse ehk üle poole kohtadest. Siiski tuleb meil detsembrikuisel kongressil tõsiselt peeglisse vaadata ning otsustada, kuidas läheb Rahvaliit vastu 2011. aasta Riigikogu valimistele. Change We Can Believe In, nagu üks üle lombi härrasmees ütles.

Valimisliit erakonnaga Eestimaa Rohelised ei toonud Tallinnas paraku oodatud tulemust - jäime alla valimiskünnise. Mart Laari kombel kehvas tulemuses ca 1/3 häältest toonud rahvaliitlasi süüdistada ning odavat poliitprofiiti lõigata on muidugi vanast poliitikust kohatu. Tegelikult väärib hoopis tunnustust Rahvaliidu uue põlvkonna tegijate kena häältesaak, mis loob neile head eeldused tulevikus poliitikas kaasa rääkimist jätkata. Noortes poliitika vastu huvi tekitamine ning nende kaasamine ühiskonnaelu korraldamisse on järjepidevuse kindlustamiseks vajalik - liiatigi veel olukorras, kus Eesti poliitikat juhivad tänagi samad inimesed, kes 20 aastat tagasi. Täna aga 90ndate aastate alguse stiilis martlaarilikud loosungid "Plats/Tallinn puhtaks" ei tööta. Kui üks erakond on kuskil väga tugev, ei ole mõtet öelda, et kõik, mis nad teinud on, on paha. Tallinna inimesed ootasid pigem positiivset programmi. Nii pööraski Reformierakonna ja IRLi bumerang hoopis nende endi vastu.
Tänan veelkord inimesi, kes nendel valimistel noori usaldasid, kuulugu valituks osutunud siis mistahes erakonda. Suur tänu ka kõigile Mustamäe inimestele, kes mind 175 häälega meeles pidasid! Tunnen selle mandaadiga kohustust jätkata poliitikas kaasa rääkimist.

kolmapäev, 14. oktoober 2009

Valime ehk seekord lauspropaganda asemel programmi ja väärikuse!?


Kohalike valimiste tulemuste selgumiseni on jäänud neli ja pool päeva. Üldiselt tundub, et Keskerakond teeb Tallinnas puhta töö. Reform püüab küll vastanduda, aga on samuti libastunud lihtsakoelise, valijat alahindava propaganda banaanikoorele. Siiski on üks lootusekiir - kui peaks juhtuma, et Tallinna elanikel on vaatamata senistele küsitlustulemustele banaalsest lahmimisest kõrini, peaksid tulema protestihääled just Rahvaliidu ja Roheliste kandidaatide toetuseks, kes on välja pakkunud ka sotsiaalteadlaste arvates kõige parema programmi (vt. http://www.epl.ee/artikkel/480083). Programmi leiad: http://www.erl.ee/index.php?id=1033. Muuseas, sotsiaalteadlaste arvates oli Rahvaliidul kõige parem programm ka Euroopa Parlamendi valimistel :-).


Lisaks huvitavale ja uuenduslikule programmile oleme püüdnud konstruktiivset joont hoida ka kampaaniatöös. Niisiis, hea päevikulugeja, mine kindlasti ka sel korral valima, ärgita sõpru-tuttavaidki, ning aita muuta Tallinna õhk puhtamaks. Minu poolt saad hääletada Mustamäel, valides 892. Julgen Sulle soovitada ka enda mõttekaaslasi, kelle nimed ja numbrid leiad siit: http://www.erl.ee/index.php?id=995. Rahvaliidu kandidaatidega väljaspool Tallinnat on võimalik tutvuda: http://www.erl.ee/index.php?id=971

Põnevaid valimisi soovides,

Anto

esmaspäev, 5. oktoober 2009

Ühised jõupingutused liidavad eriilmelise töötajaskonna

Ettevõtete rahvusvahelistumisest on saanud paratamatus. Pidevalt muutuv tegevuskeskkond, globaalselt hajutatud organisatsioonid ja mobiilne ning erineva rahvusliku ja kultuuritaustaga personal on end selgelt kinnistanud 21. sajandi juhtimise väljakutsete hulka. Juba 2007. aastal valiti Eesti 10 kõige globaliseerunuma riigi hulka maailmas (The A.T. Kearney/Foreign Policy Globalization Index) ja kuigi üleilmastumise surve avaldub meil enamasti hiljem kui maailma kultuuri- ja ärikeskustes, jõuab nii meeldivate kui ka ebameeldivate trendide mõju varem või hiljem ka siitnurga ettevõtetesse.

Valus, aga vajalik kohanemine

Organisatsioonid, nagu inimesedki, ei muutu suuremat väliskeskkonna surveta. Status Quo säilitamine on mugav ja millegi uue õppimine või sellega kohanemine täiendavat pingutust nõudev energiamahukas ettevõtmine. Siiski – nii, nagu majandussurutisest väljuvad tervete ja tugevamatena need ettevõtted ja riigid, kes mõistsid headel aegadel säästa ja vajalikke ettevalmistusi teha, suudavad ka üleilmastuvas ettevõtluskeskkonnas läbi lüüa tegijad, kes uute tingimustega kohastuvad. Paar kiiret kõnet Londonis ja Stockholmis rahvusvahelistes ettevõtetes töötavatele sõpradele näitasid, et etnilise ja kultuurilise mitmekesisuse taotlemist personalipolitikas nähakse seal lisaks organisatsiooni väärtusruumi tugisambale ka pragmaatilise kasu allikana. Eriilmelise sotsiaal-kultuurilise taustaga töötajaskond loob konkurentsieeliseid – kasvab ettevõtte kompetentside mitmekesisus ja innovatsioonisuutlikkus, samuti läbilöögivõime erinevatel turgudel ning tõenäosus võita riigihankeid.

Mitmekesisus töökohtadel kui riiklik sund ja prioriteet

Rootsis ja Suurbritannias on mõistetud, et ettevõtete edu välisturgudel toetab selgelt riigi konkurentsivõime kasvu. Seetõttu käsitletaksegi vähemusrahvuste ja –rasside esindatust töökohtadel ka riigi tasandil pragmaatiliselt, ettevõtluse kvaliteedinäidikuna. Kui ettevõtted ei taha muutuda, tuleb luua muutumist soodustav keskkond, ehk kasutada vaheldumisi präänikut ja piitsa. Etnilist mitmekesisust toetavad riiklikud tööturumeetmed võib jaotada kaheks – pakkumise ja nõudluse poolele suunatuteks. Esimesel juhul püütakse täiendada immigrantide teadmiseid ja oskusi vastavalt tööandjate ootustele, teisel juhul aga veendakse tööandjaid mitmekesisuse kasulikkusest töökohtade täitmisel.

Pakkumise poolel on domineerivaks erialase keeleõppe soodustamine, tööturu nõustajate koolitamine, ettevõtjapoolsete mentorlusprogrammide kaasrahastamine, aga ka immigrantide palgatoetusprogrammid. Nõudluse poolt reguleeritakse avaliku sektori eeskuju (nt. värbamispoliitika), väärtushinnanguid sõnastavate raamseaduste (nn. võrdse kohtlemise seadused) ning hankepoliitika abil. Tähtis on mõista, et raamseadused, sealhulgas ka Eestis 1. jaanuaril jõustunud Võrdse kohtlemise seadus, saadavad eelkõige signaali riigi prioritetide kohta. Siiski ei motiveeri need tegelikult ettevõtjaid kuigvõrd soovitud viisil käituma, sest diskrimineerimise juhtumeid kohtus tõendada on väga keeruline. Nii täiendataksegi nõudluse poolt hankepoliitika hoovaga, mis annab eelise rahvuslikult mitmekesistele organisatsioonidele ja ettevõtjad näevad etniliste vähemuste palkamist boonuse, mitte kohustusena.

Võõrkeelne tööprotsess on vältimatu

Mitmete ettevõtjate, juhtide ja uurijate hinnaguid analüüsides tuleb rahvusliku mitmekesistumise kavandamisel silmas pidada eelkõige kolme võtmetegurit: vajaduse olemasolu, ühise märgisüsteemi loomist ning ühiste ülesannete eelistamist etniliselt ühtsetele meeskondadele. Kui vajaduse tekitamise eest hoolitsevad suuresti väliskeskkonna survestavad trendid rahvusvahelises äris ja kaubanduses ning mõnel määral ehk ka riiklikud regulatsioonid, siis ühise märgisüsteemi ja ülesandekesksete eriilmelise koosseisuga meeskondade loomine jääb juba juhtide ülesandeks.

Märgisüsteemi all pean eelkõige silmas keelekeskkonda. Kui vähe selle tunnistamine meile ka ei meeldiks, ei ole täna ega tulevikus ühegi rahvusvahelise kontserni ametlikuks töökeeleks eesti keel. Küll aga peab intellektuaalse töö osatähtsuse kasvades ja struktuurilise lõimumise tingimustes ettevõtte tööprotsess toetuma ühele märgisüsteemile. See tähendab muuhulgas ebamugavaid, kuid vajalikke võõrkeelseid koosolekuid ja kirjavahetust ning seab ettevõtte personalivalikule ja täiendkoolitussüsteemile uusi nõudmisi. Tuntud juhtimisprintsiip „Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt!“ muutub veelgi aktuaalsemaks ja just mõtlemisega seotud funktsioonide täitmine kipub üha enam toimuma meile võõras keeles.

Fookus ühistel ülesannetel

Mitmed psühholoogiaalased uuringud näitavad, et inimestele meeldivad asjad, mis on neile tuttavad. Sama printsiipi on püütud kasutada ka mitmetes rahvusvahelistuvates ettevõtetes, arvates, et piisab lihtsalt sellest, kui viia kokku erineva kultuuritaustaga inimesed ja nad muutuvadki üksteisele sümpaatseks. Siiski – ettevõte ei ole reeglina sulatusahi, kus erinevad inimesed suhtleksid ühtviisi meelsasti nii oma kui ka teiste etniliste gruppide esindajatega. Formaalne integratsioon ei pruugi tuua kaasa sotsiaalset integratsiooni. Pigem koonduvad töötajad sarnastesse seltskondadesse, eristudes teistest rühmadest.

Abiks võiks siin olla Türgi püritolu Oklahoma ülikooli sotsiaalteadlase Muzafer Sherifi pea’ viiskümmend aastat tagasi noortelaagris läbi viidud uuringu (Intergroup conflict and co-operation: The Robbers’ Cave experiment) tulemused, mis tõestavad, et koostöö ühiste eesmärkide nimel vähendab kõige tõhusamalt lõhet erinevate etniliste gruppide vahel. Nii, nagu noortelaagris, peab ettevõtteski kujundama eriilmelised meeskonnad, kus vaid ühist pingutust kroonib edu. Just koostöö ja ühiste saavutuste kaudu hakkavad inimesed nägema teisi mõistlike kaaslaste ning abilistena. Sama ideed kinnitavad ka Londonis ja Stockholmis töötavate sõprade mõtted. Kuigi nende tööandjatel on täidetud kõik formaalsed kultuurilise sallivuse nõuded ettevõtte väärtuste sõnastamisest erinevate religioonide palvela loomiseni, võimaldavad just ühised ülesanded luua koostööks vajalikku usaldust ning õppida nägema rahvustausta taga inimest.

Avalik sektor võiks Eestiski olla eeskujuks

Oskus liita erineva kultuuritaustaga inimesed ühtseks meeskonnaks on rahvusvahelistuvas ärikeskkonnas üha suurema kaaluga eduteguriks. Eestiski tuleks edaspidi ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks võtta õppust Euroopa edukatelt, selmet lasta etnilisel lõimumisel vaid isevooluteed kulgeda. Mitmete riikide kogemus tõestab, et väga tähtis on muutuste juhtimisel avaliku sektori eeskuju. Meetmete kompleks peab kindlasti koosnema enamast kui vaid Võrdse kohtlemise seadusest, sisaldades terviknägemust nii nõudluse kui ka pakkumise poole regulatsioonidest. Valitsuse tegevuskava peaks suurendama ettevõtjate ja ühiskonna teadlikkust sellest, et töötajate mitmekesisus soodustab omakorda kompetentside mitmekesisust ning paremat kvaliteeti teenuste osutamisel erinevatele sihtrühmadele.

kolmapäev, 2. september 2009

Kallase kukutamine avab Savisaarele tee presidendiks?



Parteide tagatubadest väljunud avalik diskussioon Euroopa Komisjoni voliniku nimetamise üle on igati tervitatav. Osalusdemokraatia aregule Eestis oleks kasulik, kui voliniku nimetamisel saaksid kaasa rääkida võimalikult paljud huvigrupid. Miks siis ikkagi on püütud avalikku arutelu voliniku nimetamise üle sedavõrd kiivalt vaka all hoida?

Milleks meile volinik?
Kuigi volinik esindab formaalselt Euroopa Liidu ühishuvi, saab ta olenevalt vastutusvaldkonnast mõjutada oluliselt ka Eesti elu - Euroopa Liidus kujundatakse täna ca 80 protsenti meie õigusruumist. Komisjon on sisuliselt Euroopa Liidu valitsus, millel lisaks rahvusriigi valitsusele omastele funktsioonidele on ka seadusandliku algatuse ainupädevus ning täita mitmed kohtuvõimule omased ülesanded. Niisiis on Komisjoni volinik selgelt mõjuvõimsaim ametikoht Euroopa Liidus, mille nimetamise Eesti suuresti otsustada saab. Kuigi formaalselt nimetab Komisjoni ametisse Euroopa Liidu nõukogu pärast parlamendilt heakskiidu saamist, on vähetõenäoline, et parlament komisjoni presidendiga kooskõlastatud kandidaadi sobivuse kahtluse alla seab.

Kallase tegevust ei ole hinnatud
Komisjoni voliniku nimetamise puhul ei ole tähtis mitte otsustada kiiresti, nagu välisminister Urmas Paet soovitas, vaid teha võimalikult hea otsus. Reformierakondlasest Paeti avalduse taga võib muuhulgas peituda tõsiasi, et tegelikult ei ole Eestis Siim Kallase tegevust volinikuna viie aasta jooksul kuigivõrd analüüsitud. Komisjoni presidendi José Manuel Barroso kiitev hinnang kõditab küll meie rahvuslikku uhkustunnet, kuid on Kallase tööle hinnangu andmiseks selgelt ebapiisav. Mida muud saakski tagasivalimist taotlev komisjoni president oma kabinetikaaslase kohta öelda, soovimata enda pädevust Komisjoni moodustaja ja juhina kahtluse alla seada?
Esmapilgul tähtsusetu personaliotsus lõhub valitsuse?
Poliitikauurijad nimetavad Euroopa Liidus koalitsioonivalitsuste konfliktide peamise põhjusena koalitsioonipartnerite soovi säilitada oma identiteeti ja mõju, mis avaldub eriti selgelt, nagu praeguse olukorragi puhul, vahetult enne valimisi.
Koalitsiooni püsimise oluliseks garantiiks on sellisel juhul mehhanismi olemasolu koalitsioonisiseste konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks. Seda mehhanismi aga tänasel valitsusel ei ole. Niisiis võib Eestis tekkida peagi Euroopa Liidus harvaesinev piinlik olukord, kus komisjoni voliniku nimetamisest saab avalikkuse silmis valitsuse lagunemise põhjus, kuigi sisuliselt on tegemist vaid ajendiga.

Sisepoliitiliselt terav küsimus
Miks aga on siiski sedavõrd hoolega püütud vältida voliniku teema n-ö suure kella külge panemist ja miks lahvatas arutelu ühtäkki sedavõrd ereda leegina? Mõistagi seepärast, et sisepoliitiliselt on tegemist väga tundliku küsimusega.
Mart Laar kaalus tõenäoliselt üsna tõsiselt enda kandidatuuri voliniku kohale, kuid ei leidnud sellele Euroopast vajalikku toetust. Siim Kallas jätkaks heameelega, kuid IRL ei ole valmis voliniku nimetamise kaarti - liiatigi veel riigieelarve koostamise ajal - niisama lihtsalt loovutama. Kui peaks siiski rakenduma stsenaarium, et Kallas volinikuna ei jätka, võiks ta väärikalt maanduda peaministritoolil.
See eeldaks taas Keskerakonna ja Reformierakonna (KeRe) ühist valitsust, viimase hinnaks oleks aga muuhulgas kokkulepe Edgar Savisaare ihaldatava riigipeatooli osas 2011. aasta presidendivalimistel.

esmaspäev, 8. juuni 2009

Euroopa Parlamendi saadikud on valitud

Euroopa Parlamendi saadikud järgmiseks perioodiks on valitud ning meeldiv on tõdeda, et Eesti ei ole valimisaktiivsusega enam viimaste riikide hulgas.Soovin saadikutele edu ning loodan, et nad ei unusta Brüsselis oma lubadusi ega valijaid. Mina omalt poolt tänan kõiki toetajaid! Kuigi ma sel korral Brüsselisse ei lähe, kavatsen eurosaadikute tegemistel silma peal hoida ning rääkida euroteemalistel aruteludel kaasa ka edaspidi. Jätkan tegutsemist Eesti poliitikas, sest noort teotahtelist põlvkonda, kes poliitilist kultuuri parandaks, on siingi väga vaja.

reede, 5. juuni 2009

Delfi valimismasin üllatab inimesi

Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi ja interneti-portaali Delfi ühistöös on valminud 2009 Euroopa Parlamendi valimismasin, mis paikneb Delfi lehel. Valimismasina kasutamine on lihtne: inimene vastab 21-le küsimusele ja saab teada, millise erakonna vaated talle kõige hingelähedasemad on.

Tõeliselt positiivne on see, et enamus ehk lausa 22% ligi 10 000 vastanud inimesest eelistavad maailmavaate poolest Rahvaliitu. See on märk sellest, et rahvaliidu seisukohad Euroopa asjades on õiged – rahvusriikide liidu põhimõte (vastasus liitriigile); Sotsiaalharta täies mahus rakendamine ning töötajate ühtne kaitse; põllumajandustoetuste säilitamine; energiaallikate mitmekesisus sh vajadusel tuumajaamade kasutamine; kodanikuühiskonna arendamine ja euroteemade sisulisem arutelu Eestis ning meie keele ja kuultuuri kaitse.

Minge proovige ka, saate teada, milline erakond tegelikult teie seisukohti esindab :)

neljapäev, 4. juuni 2009

Euroopalik heaolu nõuab euroopalikku tervist

Nimetage üks asi, mida ei saa raha eest osta. Õige, tervist. Kuigi meditsiin areneb, ei ole inimesed siiski veel surematud. Arstid aga ei saagi aidata inimesi, kes ise ei taha end aidata. Eesti troonib erinevate riikide võrdluses sageli tipuosas just negatiivsete näitajatega – näiteks suitsiidide arvu ja joodud alkoholiliitrite kogusega. Inimarengu aruandes oli Eesti inimeste oodatav keskmine eluiga teiste Euroopa riikidega võrreldes lühemapoolne. Eesti meeste eeldatava eluea poolest oleme samuti tabeli negatiivses otsas - nimelt elavad Eesti mehed keskmiselt 67,4 aastasteks,mis on vähem kui enamikes teistes euroliidu liikmesriikides. Pole uudiseks, et lisaks õnnetustele on põhjuseks ka halvenev tervis. Tervelt elatud aastaid koguneb Eesti meestel vaid 49,4, naistel 53,7. Tervise hoidmisesse tuleb panustada ning seda peavad tegema nii inimesed ise kui ka riik. Eesti panustab Euroopa Liidu riikidega võrreldes vähe rahvatervise olukorra parandamisse. Euroliit on võtnud eesmärgiks saada kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks majandusruumiks,tänapäeval eksisteerib aga korrelatsioon rahvatervise ja majandusedu vahel. Ehk mida kauem inimesed elavad ja töötavad, seda suurem on nende panus. Rahvatervise keskmise viivad euroliidus alla aga uued, 2004. ja 2007. aastal ühinenud liikmesriigid. Seega on euroliidul ees oluline ülesanne parandada rahvatervise olukorda eelkõige uutes liikmesriikides. Selleks tuleb 2014-2020 perioodi eelarvest kaasrahastada terviseedendamise fondi loomist, mille abil panustada rahvatervise olukorra parandamisse ka Eestis.

Kuidas parandada rahvatervise olukorda? Esiteks tuleb jätkuvalt investeerida tervistavaks vaba aja veetmiseks vajaliku infrastruktuuri loomisesse – jalgrattateed, terviserajad ja teised spordirajatised, mis kannustavad inimestele meelepärast füüsilist aktiivsust. Tähitis on, et need võimalused oleksid kättesaadavad kõikjal Eestis, mitte vaid suuremates linnades. Teiseks tuleb panustada teavitustöösse. Noored vajavad rohkem infot soovitavast tervisekäitumisest, seda nii liikumisharjumuste, toitumise kui ka vaimse tervise hoidmise kohta.Keskealistel ja eakatel nimestel on probleeme südame ja veresoonkonna haigustega. Siingi on oluline teadlikkuse tõstmine nende probleemide ennetamise võimalustest, samuti suitsiidiriski, alkoholismi ja narkomaania vähendamine. Kolmanda tegevusena tuleks Euroopa terviseedendamise fondist kaasrahastada tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamist ja kvaliteedi tõstmist. Olenemata elukohast, peab kõigile eestimaalastele olema kättesaadav kiire ja kvaliteetne arstiabi. Nii Eesti kui ka Euroopa heaolu võtmeks on rahvatervise olukord. Euroopa Liidu järgmise, 2014-2020 perioodi eelarve kinnitavad teiste hulgas ka need kuus inimest, kelle me 7. juunil Euroopa Parlamenti valime. Kuivõrd inimeste tervis on ainus asi, mida raha eest osta ei saa, siis peaks Euroopa terviseedendamise fondi loomine olema meie eurosaadikute ühiseks prioriteediks.

esmaspäev, 1. juuni 2009

Kuidas tõsta poliitiku elukutse populaarsust?

Mida soovitada inimesele, kes tahab midagi ära teha iseenda, teiste ja ühiskonna heaks? Üks võimalus on minna poliitikasse. Ent kes on nõus hakkama poliitikuks, kui poliitiku maine on peaaegu olematu!Levinud stereotüübi järgi on poliitik ebaaus inimene, väljas vaid omakasu peal. Poliitika aga läbinisti räpane ja kole, kus üks osapool oma arvamuse jõuga läbi surub ..kui õigupoolest peaks poliitika lähtuma koostööprintsiibist. Praeguses olukorras võib poliitikuameti valimine nii oma maine kui ka tuleviku seisukohast tunduda lausa enesetapp. Kus on lahendus? Kas hirmust rikkuda mainet pean jätma mõtte muuta maailm elamisväärsemaks, soovi teha õiglasi seadusi ja seista inimeste huvide eest? Mina, Anto Liivat, tahan asju muuta, tahan olla uue ajastu poliitik... Tuttav jutt, eks ole? Kõik kandidaadid on kunagi sedasama öelnud – ja ikka on jäänud kõik vanaviisi. Kuidas siis väljendada usutavalt seda, et soov asju paremaks muuta tuleb tõesti südamest – et selle sooviga õhtul uinun ja hommikul ärkan? Selle tõestuseks saan olla ainult mina ise, lähtudes aegumatutest väärtustest, nagu tarkus, ausus, väärikus, iseseisvus. Tarkuse all mõistan eruditsiooni, laia silmaringi ja haridust. Väärikuses näen eelkõige nõudlikkust enda suhtes, sest alles siis on õigus nõuda teistelt, kui oskad endalt nõuda. Iseseisvus tähendab nii moraalset, materiaalset kui ka sotsiaalset suutlikkust olla otsustustes vaba. Usun, et neid väärtusi järgides algavad muutused inimesest endast, nii nagu peab. Minu Eesti” algatus näitab, et inimesed on valmis heade mõtetega kaasa tulema ja käed külge lööma. Kodanikuühendustes saadud kogemusi appi võttes tahan olla esimene, kes suudab panna inimesed kaasa rääkima ka poliitikas – tahan olla küsija, teemade tõstataja ja arutelude algataja. Samas, kui keegi teab soovitada mingit imevahendit poliitika ja poliitiku maine tõstmiseks ehk puhtakspesemiseks, andke teada. Mida teie minu asemel teeksite? Usun, et olen võimalust väärt.

Rotid lidusid linnatänavail



Täna osalesin oma tiimiga ka Rat Race ehk kontorirottide jooksul. Tegemist on tänuväärse algatusega. Päike lõõmas lagipähe, kuid sellest hoolimata oli heameel joosta sõbralikult koos Kristiina ja Igoriga :) Enne pingelist volikogu koosolekut kulusid soojendus- harjutused mulle igal juhul marjaks ära! Fotosid on veel üleval Delfis.

Kuku mälumäng eurosaadiku kandidaatidele

Täna osalesin Raadio Kuku avalikul mälumängul “KES? KEDA?” , millest võtsid osa Euroopa Parlamendi saadikukandidaadid. Tegemist oli Kuku originaalse ja laheda üritusega. On ju huvitav meenutada rohkem ja vähem tuntud fakte Euroopa Liidu ajaloost ning tänapäevast. Küsimusi oli 17. Kes tahab teada, kuidas mul läks, vaadake Kuku kodulehelt ;)

laupäev, 30. mai 2009

Miks peaks Rahvaliit olema esindatud europarlamendis?

Minult on korduvalt küsitud, et miks peaks Rahvaliit olema esindatud Euroopa Parlamendis.
Vastus on, et Euroopa Liidu eelarve kõige suuremad poliitikavaldkonnad on põllumajandus ja reginaalpoliitika ning Rahvaliidul on Eesti volikogudes 755 liiget ning oleme esindatud 154 omavalitsuses, kelle kogemuste ja teadmiste põhjal on meil selge ülevaade Eesti inimeste soovidest ja vajadustest, mille eest tuleb ka europarlamendis seista. Rahvaliit on meeskond, kus on tasakaalus suur kohaliku elu korraldamise kogemus ning uue põlvkonna värske pilk ja energia.
Lisaks on Rahvaliidul selge nägemus Eestist aastal 2030 ning Eestist Euroopa Liidus, olen ise aktiivselt osalenud selle visiooni väljatöötamisel. Erakonna tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: võrdsete võimalustega osalusühiskond, kus avatud ja aus riigivalitsemine tagab igale kodanikule eneseteostus- ja poliitilise kaasatuse võimaluse; eestluse elujõud, ning sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud areng. Neid eesmärke silmas pidades tuleb ka Euroopa Liidus Eestit esindada ehk siis kaasta inimesi otsustusprotsessidesse, säilitada meie rahvuslik eripära ning seista Eesti seisukohtade eest euroliidus ja suunata rohkem vahendeid Eesti heaks.

neljapäev, 28. mai 2009

Debattidel sai rahvas tutvuda päris eurosaadiku kandidaatidega :)

Euroopa Parlamendi valimiste eel on üks tore tava anda saadikukandidaatidele võimalus seisukohtade avaldamiseks ja diskussiooni tekitamiseks debattide näol. Üle Eesti on toimunud erinevaid debatte, korraldajateks nii Euroopa Liidu infokeskus kui ka erinevad meediakanalid, näiteks EPL, ETV.Positiivne oli koostöö maakonnalehtedega, kes lühidalt ülevaate avaldasid ja seisukohti kajastasid, andes lugejaile võimaluse euroteemadega tutvuda. On ju inimesed ise toonud küsitlustes välja asjaolu, et euroteemasid kajastatakse liialt vähe, et informeeritud olla. Kuivõrd mitmed arvamusliidrid on avaldanud, et parlamendi saadik peab olema keeleoskaja ja hea suhtleja, siis oli asjakohane lüke EPLi debatil Soome ajakirjaniku kaasamine, kes pani proovile saadikukandidaatide keeleoskuse. Väitluste korraldajatele tahaks edastada tänusõnad eurovõitluse väljapoole Tallinnat viimises ning kõigile soovijatele osalemisvõimaluse andmises. Kandidaatide panus võiks üritustel olla see, et arutelu oleks rohkem sisuline ja euroliitu puudutav ning vähem sisepoliitiline poriloopimine.

teisipäev, 26. mai 2009

Kas EL vajab ühtset rändepoliitikat?

Minu vastus Postimehe immigratsiooniküsimusele: Euroopa Liit vajab kindlasti ühtset rändepoliitikat ning tervikkäsitlust rändega seotud küsimuste lahendamisel. Tähtis on kujundada Euroopa Liidu tasandil selline seadusandlus, mis soodustab eelkõige kvalifitseeritud tööjõu sisserännet ning viibimist Euroopa Liidus. Hetkel vaevlevad EL-i liikmesmaad immigratsioonipoliitikas koos kõigi teiste arenenud riikidega maailma majandusliku arengutaseme ülisuurtest erinevustest põhjustatud probleemidepuntras. Isegi EL–i sees ei ole veel suudetud tagada tööjõu täielikult vaba liikumist liikmesriikide vahel. Paljud jõukamad liikmesriigid kaitsevad oma tööturgu madalama sissetulekutasemega uusliikmesmaade tööjõu sissevoolu eest, majanduskriisi tingimustes vastuolud sellel pinnal teravnevad. Kuni ei ole saavutatud inimeste vaba liikumine EL-i sees, mille peamine eeldus on soovitud töökoha leidmine, puuduvad sisulised võimalused muuta vabamaks üldist sisserännet euroliitu. Massiline majanduspõgenike sissevool maailma vaesematest regioonidest koormab EL-i arenenud riikide sotsiaalsüsteeme ja tekitab pahameelt maksumaksjates. Sellel pinnal idanev võõraviha võimaldab populaarsust koguda äärmuslastel, mis võib oluliselt kõigutada suurema sisserände all kannatavate riikide poliitilist stabiilsust. Immigratsiooniprobleemide sisuliseks lahendamiseks peab EL koos kõigi maailma arenenud riikidega tegema oluliselt enam maailmas õiglase majandussuhete süsteemi ülesehitamiseks, sest ilma maailma vaesemates regioonides majandusarengut ja heaolu kasvu saavutamata kasvab illegaalse immigratsiooni surve EL-i riikidele veelgi.Samal ajal vajab vananeva elanikkonna ja madala sündivuse tasemega EL pikemas perioodis tööjõu sissevoolu väljastpoolt. Seega tuleb välja töötada pikaajaline välistööjõu kaasamise kava, mis tooks ELi oskustöölisi ja kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste. Välistööjõu kaasamise kava oluliseks komponendiks peab saama sisserändajate sujuv lõimumine asukohamaa ühiskonda ja kultuuriruumi. EL-i immigratsioonipoliitika keskseks elemendiks peab saama (rakendusliku) kõrghariduse ja tehnilise kutsehariduse laialdane pakkumine arengumaadest pärit noortele erialadel, mille osas EL tööjõuturul valitseb defitsiit. Ühised õpingud koos kohalikega looks soodsa pinna nii kultuuriliseks kohandumiseks kui ka isikliku suhetevõrgu tekkimiseks EL-is töö ja elukoha leidmiseks. Integratsioonivõime ja -tahtega noortega saaks loomulikul teel täiendada EL-i tööjõuressursse, mis aitaks kaasa EL sotsiaalprobleemide lahendamisele ja kultuuri rikastamisele.

pühapäev, 24. mai 2009

Integratsiooni on vaja elavdada

Neljapäeval Eesti Päevalehe poolt korraldatud eurosaadiku kandidaatide debatil käsitleti põgusalt ka integratsiooni teemat. Jagan siin veelkord oma mõtteid. Integratsioon on olnud Eesti ühiskonnas teemaks juba viimased kümmekond aastat. Viimasest edukast diskussiooni tekitanud integratsioonikampaaniast „Palju toredaid inimesi“ on möödas juba palju aastaid. Vahepeal on olukord pigem halvenenud kui paranenud. Olen veendunud, et tulevikus integratsiooniprotsessis paremate tulemuste saavutamiseks on otsustava tähtsusega praeguste 10-aastaste keeleoskus, mitte praeguste keskeas inimeste oma. Eesti keele õpe venekeelsetes koolides on paranenud, ent kannatab siiski tugevasti õpetajate puuduse ja ebapädevuse all. Oletame, et saame teadlikkuse tõstmise abil muulased niikaugele, et nad hakkavad oma lapsi panema eesti keelse õppekeelega koolidesse, kuid siis tekib kohe uus ring küsimusi – kas neid koole jagub, milline on nende õppekvaliteet ja kas kool suudab anda kaasa ka pädevad väärtushinnangud ja kodumaa tunnetuse. Probleeme tuleb mitmeid, lahendused ei saagi olla kiired, sest integratsioon ei toimu üleöö, vaid võtab aastaid.On aga üks samm, mida saaksime teha kiiremini – nimelt suurendada muulastele antavat võõrkeelse info kogust. Tõsi ta on, et venelased loevad ja usuvad ikkagi rohkem infokanaleid, mida edastab meie naaberriik ning suhtuvad teatud skepsisega siinsesse infosüsteemi. Samas on vältimatu, et mujalt tulev info ei pruugi enam olla niivõrd objektiivne ja nii hakkab tekkima ring ,kus Eestis elavad venelased tõlgendavad kohapealseid sündmusi läbi Venemaa poolt esitatud infoprisma. Peaksime tegutsema selles suunas, et ka venekeelne info kohapealt leviks meie muukeelse elanikkonna seas. Tallinn on selles suunas sammu teinud ja kavatseb avada Delfi-laadse portaali ka venekeelsena. Toetan igati seda algatust. Sest ilma neid samme astumata arvavad venelased, et arvamusliidriks ongi ainult Mart Sirõk, Jüri Liim või mõni muu sarnane tegelane. Kõneisikute ridu tuleks kindlasti suurendada ning lasta rääkida ka inimestel, kes on aru saanud integratsiooniprotsessi kasulikkusest mõlemale poolele ja suudavad ka iseendast jätta igati positiivse kangelase mulje. Miks mitte ei võiks selleks olla ka mõni eestlasest poliitik, kes vabalt vene keelt mõistab?

Millised oskused aitavad europarlamendis toime tulla

Viimasel ajal on mitmed arvamusliidrid võtnud meedias sõna teemal, milline peaks olema hea europarlamendi saadik. Kõlama on jäänud tõdemus, et tähtsad on inimese isikuomadused ja keeleoskus, sest olulisel kohal europarlamendis on lobitöö. Kuigi võiks arvata, et tõlkide abiga saab parlamendis hakkama, siis reaalsus on see, et 24 tundi päevas, sh koduteel, õhtusöögilauas ja juhuslikel kohtumistel kolleegidega tõlgi abil ei suhtle. Seega keeleoskus, suhtlemisoskus, aktiivsus, energia ja tahe on saadiku jaoks olulised omadused. Inglise keelega ma hätta ei jää, prantsuse keelt olen koolis õppinud ning praktikat saab vastavas keskkonnas piisavalt.

Kuivõrd Euroopa Parlament on Euroopa Liidu ainus otsevalitav kodanike esinduskogu, siis peaks parlamendisaadikul olema ka kodanikeühendustes tegutsemise kogemus. Mind aitab erinevate noorteorganisatsioonide ja MTÜde juhtimisel saadud kogemus tuua mõtted ja ideed rohujuuretasandilt ülespoole otsustajateni ehk siis oskus luua koalitsioone ja kaasata inimesi otsustusprotsessidesse. Kindlasti rakendan ka oma õppejõu ja ettevõtjana saadud juhtimisalaseid teadmisi ja kogemusi, lobitöös tuleb vägagi kasuks ka väitlusklubi praktika, kuivõrd oluline on oma ideede esitamine ja toetajate kogumine.

Veel on euroliidu institutsioonides töötades oluline tunda EL-i toimemehhanisme ja peamisi institutsioone. Võin julgelt öelda, et olen vastava erialase ettevalmistusega kandidaat - avaliku halduse eriala ja riigiteaduste õppimine on andnud vajalikud teadmised ning aasta tudeerimist USAs andis ülevaate poliitiliste protsesside toimumisest teisel mandril ja ka globaalses plaanis.

kolmapäev, 20. mai 2009

Tarbijaõiguste kaitsmisel võiks eeskujuks võtta Prantsusmaa

19. mail teatas tarbijakaitseamet kontrollkäigu tulemustest, millest selgus, et iga viies pood petab ostjat hinnateabe esitamisega ehk kaubal olev hind erines kassas küsitud hinnast. Eesti võiks siinkohal näiteks eeskuju võtta prantslastest, kes on minimeerinud kaupmeeste võimalused ostjaid petta ning on selles osas väga resoluutsed. Prantsusmaal on erinevad hinnaga mängimise võimalused ja tagajärjed seadusega paika pandud. Samuti on Prantsusmaal väga täpselt reguleeritud hooajaallahindlused, tühjendusmüügid ja sooduspakkumised ning hinnakampaaniad. Spetsiaalmüükidel allahinnatava kauba osas on samuti detailsed reeglid – muuhulgas see, et kaubal peab selgelt näha olema allahindluse eelne maksumus ja ebakvaliteetse kauba müügilepaiskamine ei ole lubatud. Liigse loomingulisuse korral hindade määramisel ähvardab kaupmeest kopsakas trahv, mis võib olla isegi 15 000 eurot. Eesti tarbijakaitseseadus näeb tarbija petmise eest ette rahatrahvi 6000 krooni ja juriidilisele isikule 30 000 krooni. Viimase kontrolli tulemusena algatas tarbijakaitseamet 29 väärteomenetlust ja määras trahve kokku 12 640 krooni.
Kui sellised ostjatega manipuleerimised ja allahindluse variandid detailsemalt seadustada ja reeglitest üleastumise karistused oleksid karmimad vähemalt korduva rikkumise korral, suureneks ka tarbijate usaldus kaupmeeste vastu. Samuti tagab ühtne regulatsioon kaupmeeste jaoks õiglase konkurentsipoliitika.

pühapäev, 17. mai 2009

Hea valimistava ühinemiseks kõigile kandidaatidele

EMSLi tore initsiatiiv hea valimistava algatamiseks on leidnud toetust, lisaks Rahvaliidule on kokkuleppega liitunud ka Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Rohelised ning Isamaa ja Res Publica Liit. Hetkeseisuga on hea valimistava järgimises kokku lepitud vaid erakondade vahel, kuid kuna valimistel saavad kandideerida ka üksikisikud, parlamendivälised erakonnad ja valimisliidud, teen ettepaneku avada hea valimistava ühinemiseks kõigile soovijatele. Loodan siiralt, et allakirjutatud valimistava põhimõtetega liitumine muudab valimiskampaania sisukamaks ja tugevdab demokraatiat.

reede, 15. mai 2009

Reformarid tegid mulle tasuta reklaami

Vaadake vaimukat reklaami http://www.valimind.eu/ready7a7a09b1da02ac9c0ff9b7300e5fde7c! Suur aitäh tegijatele, kes mulle raskel ajal abikäe ulatasid ja tasuta reklaami kinkisid :)

Tõukefondide parem kasutamine aitab kriisist välja

Olen seisukohal, et majanduse kriisist väljaaitamiseks on oluline eelarveperioodi 2007-2013 vahendid kiiremini kasutusele võtta, rasketel aegadel oleksid need inimestele ja ettevõtetele oluliseks toeks. Ajal, mil tööpuudus muutub Eestis iga päevaga üha suuremaks probleemiks, oleme märtsikuu seisuga näiteks tööturumeetmete raames väljamakseid teinud keskmiselt 3% ulatuses. Ajal, mil kohalikud omavalitsused on riigieelarve kärbete tõttu sattunud raskesse olukorda, oleme kohalike avalike teenuste arendamiseks kasutanud vaid 4% ja piirkondade konkurentsivõime arendamiseks 4,5% struktuurivahenditest. Samas on need ju ressursid, mida saaksime kasutada palju rohkem ka majanduskriisist väljumiseks.Euroopa Liidu struktuurivahendite kiire, tõhus ja eesmärgipärane kasutuselevõtt peab olema vastutavate haruministeeriumide prioriteediks. Selleks peab struktuurivahendite kasutamiseks vajaliku õigusliku raamistiku väljatöötamine toimuma oluliselt kiiremini ning rakendusaktide kujundamisel tuleb inimesi ja ettevõtjaid rohkem usaldada. Samuti on oluline struktuurivahendite etapiviisiliste väljamaksmiste võimaldamine. Tõukevahendite taotlemine ei tohiks olla õigustatud abi saajate jaoks ebameeldivalt piinarikas protsess ning struktuurivahendite raha kaasamine ettevõtlus- ja arendusprojektidesse ei tohiks kaasa tuua ülemäärast bürokraatiat.Seega tuleb parandada taotlejate informeeritust ning vähendada halduskoormust, riigi haldussuutlikkus aga peab tõusma. Euroliidu struktuurifondide maksimaalne ärakasutamine sõltub siiski eelkõige Eesti ametnikest ja inimestest.
Järgmise eelarveperioodi prioriteedid peaksid olema elamufond, terviseedenduse fond ja kodanikuühiskonna toetamine. Saadikuna seisan ka selle eest, et euroraha toel toimuks Eesti piirkondlike iseärasuste säilitamine ja piirkondade konkurentsivõime ja elukvaliteedi arendamine.

kolmapäev, 13. mai 2009

Riigiteaduste debati publik saadaks mind europarlamenti

Eile Tartus toimunud riigiteaduste debatil korraldati publiku hulgas küsitlus, keda nemad valiksid europarlamenti. Rõõm oli tõdeda, et Sven Mikseri järel sai häälte arvuga teise koha Anto Liivat :) Rahvast oli saalis 200 ringis. Mul on heameel, et noored haritud asjahuvilised teavad, kes on sobivaimad neid esindama. Tänan publikut toetuse eest!

Debatil aga tõin välja asjaolu, et Eesti suutlikuma osalemise võtmesõnaks Euroopa Liidus on Eestit esindava ametnikkonna oskuste parandamine ning Eesti seisukohtade selgem esitamine euroliidus tagamaks meie sisulisem esindatus otsustusprotsessis.

Euroopa Liidu õigusloome mõjutab täna kõiki Eesti eluvaldkondi - 2/3 Euroopa suurriikide õigusloomest kujuneb Euroopa Liidus ja väikeste riikide puhul veelgi enam. Euroopa Liidus täidab seadusandlikku rolli peamiselt ministrite nõukogu, kus olenevalt arutluse all oleva küsimuse iseloomust esindavad Eestit vastava haruministeeriumi ametnikud.
Enamasti jõutakse vaidlusküsimustes kokkuleppele just töögruppide tasandil.

Seega, seoses Euroopa Liidu liikmestaatusega on oluliselt muutunud Eesti ametnike roll ja töö iseloom. Tõhus ja tulemuslik osalemine Euroopa Liidu otsustusprotsessis eeldab ametnikult lisaks erialasele pädevusele ka diplomaatilisele tööle iseloomulikke teadmisi ja oskusi. Töögruppides osalevad ametnikud peavad olema hea suhtlemis - ja eneseväljendamisoskusega lobistid. See omakorda eeldab head keeleoskust, Euroopa Liidu alaste teadmiste parandamist ja lobitööks vajalike sotsiaalsete kompetentside arendamist.

Euroopa Liidus suutlikuma osalemise vundamendiks on muidugi ka inimeste paranenud teadlikkus Euroopa Liidu teemadest, et huvi euroliidu temaatika vastu oleks suurem ning noorte hulgast sirguks uusi asjatundjaid. Teadlikkuse tõstmine peaks olema valitsuse, Euroopa Parlamendi saadikute ja kolmanda sektori organisatsioonide ühisvastutuse küsimus.

teisipäev, 12. mai 2009

Minu prioriteetideks EP-s on hea haridus ja regionaalpoliitika

Postitan siia ka oma konkreetsed tegevused europarlamendis. mis ilmusid ka Postimehes.
Euroopa Parlamendi saadikuna kavatsen seista selle eest, et Eesti seisukohad oleksid Euroopa Liidus arvestatud ning Euroopa Liidu eelarvest leitaks rohkem vahendeid, mis aitavad Eesti arengule kaasa. Pean oluliseks, et rahvusriigid saaksid Euroopa Liidus säilitada oma eripära ning teha vajalikes küsimustes koostööd, et Euroopa majandus oleks konkurentsivõimelisem. Rahvaliit peab hetkel läbirääkimisi Euroopa Rahvaparteiga (EPP), samas jätkame läbirääkimisi Briti konservatiividega täiesti uue loodava konservatiivset maailmavaadet esindava fraktsiooni loomiseks.

Oma eesmärkide saavutamiseks liitun kultuuri- ja hariduskomisjoni ning regionaalarengu komisjoniga. Teemad, millega soovin Euroopa Parlamendis eelkõige tegeleda on hea haridus, mille eelduseks on ühtlustatud õppekavad ja kutsekvalifikatsioonistandardid ning diplomite tunnustamine. Soovin luua tööandjatele paremad võimalused ja tõsta nende motivatsiooni tasemeõppe kaasfinantseerimiseks, anda panuse vajalike meetmete kujundamiseks Eesti vajadustele vastava täiend-ja ümberõppesüsteemi kaasfinantseerimiseks EL eelarvest ning ettevõtlikkuse kui mõtteviisi tutvustamiseks ja vabatahtliku töö väärtustamiseks.
Euroopa Parlamendi saadiku üheks olulisemaks ülesandeks on osalemine EL eelarveprotsessis. Regionaalarengu komisjoni liikmena pean vajalikuks suunata ressursse Eesti elamufondi renoveerimisprogrammi kaasrahastamiseks, et suurendada hoonete energiasäästlikkust ning vähendada inimeste küttearveid, kultuuri- ja rahvamajade ning koolimajade renoveerimiseks, erainvesteeringute toetamiseks väljaspool tõmbekeskusi, ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri arendamiseks ning kohalikele koostöörühmade ja kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks.

esmaspäev, 11. mai 2009

Mis saab edasi Minu Eesti mõttetalgutel püstitatud küsimustest?

Minu Eesti mõttetalgud on kohe juba paari nädala taga ning enamus mõttekodadest tulnud ideedest jõudnud ka Minu Eesti veebi. Lugesin nädalavahetusel huviga, et mida inimesed üle Eesti siis välja mõtlesid. Tulemusi sirvides selgub, et väga paljusid vaevavad kohaliku elu probleemid ning sagedased on küsimused stiilis, et kuidas muuta oma linna maine paremaks, kuidas teha küla tuntuks ning panna maakonnas korraldatav üritus ahvatlema osavõtjaid ka kaugemalt. Samuti joonistub teise suunana välja kodanike mure suuremate riigiasjade pärast – kuidas parandada pensionäride elujärge, kuidas muuta sotsiaaltoetuste süsteeme õiglasemaks, kuidas tõsta iivet ning mis kõige olulisemana kõrvu jääb – kuidas muuta valitsemiskultuuri. Seega sain neid kokkuvõtteid aruteludest sirvides ning teiste osalenud tuttavatega rääkides aru, kui palju praegu poliitikamaastikul toimuv tegelikult inimestele korda läheb. Ühelt poolt tunnen muret, et inimeste ja nende valitud esindajate vahel on niivõrd suur lõhe, teisalt teen iga päev vähemalt enda poolt midagi, mis aitaks seda olukorda parandada. Mööda maakondi sõites näen inimeste madalat informeerituse taset Eesti riigi ja Euroopa Liidu asjadest.

Ükskõiksus poliitika suhtes ei muuda midagi, asjad saavad hakata paremuse poole minema ainult läbi kommunikatsiooni, kahepoolse ausa ja avatud kommunikatsiooni, kus üks osapool ütleb oma valitud esindajatele, et mida tuleb muuta ja valitud esindaja ehk poliitik arvestab oma valija seisukohti. Hiljem aga annab tagasisidet saavutatud tulemuste kohta.

Pühapäevases „Tähelaeva“ saates ütles rahvaalgatuse eestvedaja härra Nõlvak, et suuri asju saab teha ainult puhta südamega. Olen sellega väga päri – võiks öelda, et just see tunne ärgitas mindki kandideerima europarlamendi valimistel , teadmine, et suudan ja tahan teha konkreetseid asju elu paremaks muutmiseks. Senine tagasiside on olnud väga positiivne, vaatame edasi..:)

Kutsun ühtlasi poliitikuid üles rohkem mõtlema selle peale, kuidas vähendada usaldamatust riigivõimu vastu ning kuulama inimeste igapäevaelu küsimusi ja tulevikuvisioone. Minu Eesti veeb on kindlasti üks kanal, kust infot saab ammutada. Mis aga rahvaalgatuse ideedest edasi saab ja kas mõttetalgutel osalejad ka uusi algatusi püsti panevad, ei ole veel kindel. Hetkeseisuga on ideede teostamisse oma panuse pakkujaid veel vähe. Igaljuhul on mul hea meel, et oleme teel tugeva kodanikuühiskonna loomise poole.

laupäev, 9. mai 2009

Tudengid välismaale õppima ühisfondi toel

Tänasel haridusteemalisel Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatil Tartus tõstatasin teema, et on vajalik luua Euroopa Liidu, ettevõtjate ja riigi ühisfond, mis aitaks suuremal hulgal Eesti noortel täiendada teadmisi Euroopa ja maailma tippülikoolides. Kraadi omandanuid motiveeriks kodumaale naasma õpileping fondi või tööandjaga.

Küsimus on selles, et mitmete eluvaldkondade puhul, nagu näiteks tuumaenergeetika, on meil mõistlikum koolitada tippspetsialiste väljaspool Eestit, kui arendada vastavat õppesuunda siin või anda kõrgepalgalised töökohad lihtsalt teistest riikidest pärit spetsialistidele. Selleks tuleks luua riiklikult koordineeritud haridusprogramm, kus on ühendatud Euroopa Liidu, ettevõtete ja riigi ressursid. Heaks eeskujuks on siin näiteks kõrgemate kaitseväelaste väljaõpe maailma paremates sõjakoolides. Ühisfondi loomise üheks eelduseks on haridus- ja teadusinvesteeringute osa suurendamine Euroopa Liidu eelarves.

Pikemas perspektiivis tuleks kõigile Eesti tudengitele luua võimalused soovi korral õppida vähemalt ühe semestri jooksul mõnes välisülikoolis, sest nii valmistame ette erialaselt pädevate ning globaliseeruvas maailmas toimetulemiseks vajalike sotsiaalsete kompetentside ja suhetevõrgustikuga inimesi. Minul oli võimalus täiendada end Georgetowni Ülikoolis ning hindan seda kõrgelt.
Ja niinimetatud ajude väljavoolu ei pea kartma, kui ühisfondi vahendite abil haridust omandanud tudengitega sõlmitakse õpilepingud, mis kohustavad neid peale väljaõppe omandamist töötama kokkulepitud aja jooksul mõnes Eesti ettevõttes või riigiasutuses.

Eesti peab jõulisemalt osalema ELi eelarveprotsessis

Eile õhtul Rakveres toimunud Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatil tõin välja asjaolu, et Eesti peab senisest jõulisemalt mõjutama Euroopa Liidu eelarveprotsessi.

Euroopa Parlamendi Eesti saadikute kõige olulisemaks ülesandeks Eesti suutlikum osalemine Euroopa Liidus ning tuleb teha läbi jõulisema Eesti seisukohtade eest seismise ELi eelarve koostamisel ning läbi inimeste ELi otsustusprotsessidesse kaasamise ja nende pideva informeerimise euroliidus tehtavast. Järgmisel Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodil on oluline tagada Eesti noortele soovi korral väljaõpe Euroopa ja maailma tippülikoolides riigi, Euroopa Liidu ja eraettevõtjate ühendatud ressursside abil. Samuti tuleb ELi eelarves suurendada tehnoloogiainvesteeringute osatähtsust ning sellest tulenevalt kaasrahastada Eesti vajadustele vastavat täiend- ja ümberõppe süsteemi. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt tingib ju uued vajadused ja nõudmised väljaõppele. Pean veel oluliseks leida EL-i eelarvest vahendid Eesti elamufondi soojapidavaks renoveerimiseks.

reede, 8. mai 2009

Käed eemale riigimetsast!


Valitsus on käimasoleval metsanädalal tulnud välja ideega riigieelarve kulude katteks parseldada maha osa riigimetsast. See ei ole hea mõte! Riigimets ei tohi olla äriobjekt, inimestel peab säilima võimalus igal hetkel loodusesse minna, kus on riigi poolt tagatud ligipääs ja kord ning võimalused pikniku pidamiseks ja telkimiseks, samuti peab säilima kasvav mets, mida ei tehta lagedaks raha nimel. Hoolt tuleb kanda ka ohustatud liikide eest. Hetkel on ebasobiv aeg müümiseks juba langenud hindade tõttu, seega ostjate saadav kasu on suur. Aasta tagasi viis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ilma avalikkust ja asjatundjaid kaasamata läbi reformi, mille tagajärjel jäi 63-st metskonnast alles vaid 17. Selle vastu astusid erinevates pöördumistes mitmed looduskaitsjad, metsamehed, teadlased ja kodanikuühendused. Rahvaliidu algatusel andis enam kui 50 000 eestimaalast oma allkirja tollaste rutakate metsandusreformide vastu. Seega tuleb säilitada inimestele olulisi väärtusi. Aga siiski, ilusat metsanädalat kõigile!

neljapäev, 7. mai 2009

Austame valijat

Postimees pakkus kõigile Euroopa Parlamenti kandideerijatele võimaluse vastata küsimustele seoses kandidaadi eesmärkide ja tegevusega europarlamenti valituks saades. Minu arvates on tegemist tänuväärse algatusega, kuivõrd kõigil on võrdsed võimalused oluline info nö südamelt ära öelda. Lugeja saab vastuseid võrreldes oma arvamust ka selle põhjal kujundada.Minul näiteks on väga huvitav lugeda kandidaatide arvamusi. Kahju küll, et osad kasutavad vastamise võimalust sopaloopimiseks ja siseriiklike teemade kajastamiseks, millel pole europarlamendiga mingit pistmist, või nendivad kuivalt, et teda nagunii ei valita nimekirja teisest otsast, ning seetõttu ei tee ta seal ka midagi. Mida peab arvama lugeja, potentsiaalne valija, nähes, et tegelikult on poliitikul endal täiesti ükskõik, kus ta osaleb ja mis eesmärgil, kas see peaks kutsuma oma häält andma? Postimehe algatus annab kõigile kandideerijatele võimaluse sisutihedateks vastusteks ning loodan, et kandidaadid võtavad vastamist tõsiselt ja austavad valijat. Mina püüdsin endast küll parima anda.

kolmapäev, 29. aprill 2009

Tuleviku töö: paindlikud töövormid, efektiivsus ja automatiseeritud protsessid

Tänasel Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide rahanduse, majanduse ja tööhõive teemalisel debatil Pärnus rõhutasin Euroopa Liidu töö ja tööjõuturu tuleviku märksõnadena paindlikke töövorme, tööandja ja töötaja partnerlust, efektiivset tööd ja robottehnoloogiat. Minu arvates aitaks tulevikus lihttööde puhul automatiseeritud protsesside laiem rakendamine suunata inimesed samal ajal õppima ametit, mis loob kõrget lisandväärtust.

Töö iseloom on võrreldes 20. sajandiga oluliselt muutunud ning riigi arenemiseks peavad muutuma ka töö tegemise viisid ja vormid. Kuna vananeva elanikkonnaga Euroopa Liit maailma suurte võimsate riikide seas ei võida mastaabis Hiinat, Indiat ja Venemaad, siis tuleb eelisseisund saavutada tõhususega – tuleb teha vähem tööd, aga targemalt. Tõhususe kasv tuleneb ka tehnoloogia arenemisest ja kõrgtehnoloogiliste lahenduste kasutamisest. Efektiivsust aitavad tulevikus saavutada muuhulgas robotid, nende kasutamisest vabaneva ressursi arvelt koolitatakse inimesi tegema kõrget lisandväärtust loovat tööd. Ma ei pea siikohal silmas mingit ulmevaldkonna humanoidi,mida paljud kohe ette kujutavad, vaid automatiseeritud protsessi. See pole enam ammu midagi uut - maailmas võetakse aastas kasutusele 150 000 robotilaadset automaatseadet, Eestis näiteks pakendavad robotid Nõo Lihatööstuses vorsti ja farmides on kasutusel lüpsirobotid. Idamaades on roboteid rohkem kasutusel kui läänes. Selge on ka see, et kõrget lisandväärtust tootvat tööd ei hakata tegema ilma kõrgeltharitud inimesteta.

Oluliseks majandusaregu mõjutajaks on ka spetsialistide kaugemalt kaasamise võimalused. Näiteks praegu on immigratsioonipoliitikas ranged piirangud välistööjõu kasutamisele, see takistab spetsialistide kaasamist. Sellised piirangud tuleks diferentseerida, et majanduse areng ei jääks spetsialistide puuduse taha ning ettevõte ei koliks oma tegevust sinna, kus on lihtsam tegutseda.

Efektiivsuse tõstmiseks tuleks luua võimalusi ka pensionile jäänute kaasamiseks tööjõuturul, kuna eakaid, kes soovivad tööd teha, on palju, kuid probleemiks on ühiskonna stereotüüpne mõtlemine. Töötegemisest huvitatud pensioniealistele tuleks luua võimalused osalise tööajaga töötamiseks ja kaugtööks, et huvilised saaksid oma teadmisi ning kogemusi ühiskonna hüvanguks rakendada.

teisipäev, 28. aprill 2009

Anname uuele põlvkonnale võimaluse

Kuku Raadio 17.aprilli Vastasseisu saates arutlesid politoloogid Viljar Veebel, Tõnis Saarts, ajakirjanik Erkki Bahovski ja saatejuht Janek Luts Euroopa Parlamendi valimisaktiivsuse teemal. Vaatluse all oli küsimus, et kui legitiimne on Euroopa Parlament arvestades meie madalat valimisaktiivsust. Moraal oli see, et kui valijad ei lähe valima, on praegune eurosaadikute koosseis läbi kukkunud, sest rahval pole ei huvi ega teadmisi euroliidu tegemiste kohta. Kui saadikud ise vabandavad oma suutmatust sellega, et nad viie aastaga pole jõudnud sisse elada ning vajavad veel viit aastat sisuliselt tööle hakkamiseks, siis võiks parem anda võimaluse uuele põlvkonnale. Nooremad teavad euroliidust sageli enam.
See arvamus klapib minu nägemusega, sest viis aastat on piisavalt pikk aega maksumaksja kulul töötegemist harjutada. Euroopa Liidu otsused mõjutavad meid rohkem, kui siiani välja on lastud paista ning Eesti seisukohad peavad olema arvestatud juba otsustusprotsessis. Hilisem kurtmine ebasobivate euroliidu otsuste üle on suhteliselt tulutu. Saadikute võimalustest valijaid oma tööst paremini teavitada rääkisin juba varasemas blogiteema püstituses, tuues välja ka ettepanekud saadiku tegemiste avaliku hindamiseks.

kolmapäev, 22. aprill 2009

Võtan Siirilt vahetuse pakkumise vastu


Tallinnas ringi liikudes on kõikjal näha suuri Keskerakonna plakateid. Täna sattusin vastamisi elusuuruse Siiri Oviiri pildiga, kus seisis, et Siiri tahab vahetust. Kuna meil ju tulemas europarlamendi valimised, siis järelikult räägib plakat vahetusest Euroopa Parlamendis.
Aga palun, Siiri, ma võtan pakkumise vastu! Sina tuled koju, mina lähen Sinu asemel Brüsselisse :)

Energeetika teemalisel debatil lubas Indrek Tarand võtta Brüsselis üle isa suhtevõrgustiku


Esmaspäeval, 20. aprillil osalesin esimesel Euroopa Parlamendi saadiku- kandidaatide energiapoliitika teemalisel debatil Euroopa Liidu majas. Kohal olid peale minu Ahto Oja (EER), Tunne Kelam (IRL), Katrin Saks (SDE), Kristiina Ojuland (RE) ja Lembit Kaljuvee (KE).
Esimene üllatus oligi see, et Keskerakond saatis debatile inimese, kes ise ei kandideeri. Ju siis ei pea keski kandidaadid ennast kas piisavalt pädevaks või loodvad massiivse reklaami peale ja ei suvatse nimestele oma seisukohti ise tutvustada.
Teiseks ja ka saalis elevust tekitavaks asjaoluks oli üksikkandidaat Indrek Tarandi ilmumine, kellele anti debati lõpus kolmeks minutiks sõna. Ta kasutas seda energiateemal oma seisukohtade tutvustamise asemel hoopis kinniste valimisnimekirjade teema tõstatamiseks. Lisaks teatas, et ta võtab europarlamendis üle oma isa, sotside senise eurosaadiku, suhtevõrgustiku. Seega on bravuurikas üksikkandidaat tegelikult "kapi-sots".

Kui temaatikast kokkuvõte teha, siis debatil osalenud pooldasid ühise energiapoliitika väljatöötamist ning loodavad parlamendis oma ideid kuuldavaks teha veenmise ja liitlaste otsimise abil.
Minu ettepanek lühidalt on, et kõik munad ei tohiks olla ühes korvis ehk siis energiatarnijana tuleks kaaluda ka teisi alternatiive lisaks Venemaale. Venemaa nii gaasitorude kui gaasi monopoolse omanikuna teeb meid temast liialt sõltuvaks. Teiseks on oluline energiasäästlikult elamine ja kliimasoojenemise vältimine ning selleks tuleb EL-i järgmise eelarveperioodi eelarvest suunata vahendid Eesti sovietiaegse elamufondi renoveerimiseks soojapidavaks. Sellega väheneb CO2 emissioon ning küttearved, lisaks saavad renoveerijad tööd ja Eesti maksutulu. Eelarve mõjutamine on europarlamendi saadikute ülesanne.
Kristiina Ojulandi sõnul tähendaks ühtse ja toimiva Euroopa energiaturu saavutamine seda, et nii energia tootmine EL-is kui ka väljastpoolt sisseostetava energia kogus ja hind oleksid 27 riigi poolt ühiselt otsustatavad. Selleks, et EL-is toodetud energia jääks konkurentsivõimeliseks, on üheks võimaluseks maksustada väljaspoolt Euroopa Liitu toodetud energia CO₂ maksuga. Teise ettepanekuna tõi Ojuland välja, et eramajad peaksid kasutusele võtma alternatiivsed energiaallikad, näiteks tuulegeneraatorid, kuid tööstus selle abil ära ei elaks.
Tunne Kelami väitel on ühine energiapoliitika EL-i prioriteetide hulgas kirjas, kuid konkreetseid samme pole selle suunas tehtud. Eelkõige on meil vaja rahvuslikku kokkulepet energeetika teemal. Euroopa Parlament on tema sõnul just koht teemade algatamiseks, väikeriigid saavad kaasa rääkida oma siseturu reegleid selgelt kommunikeerides ning uued liikmesriigid peavad rohkem koostööd tegema. Eesti peab avama 35% oma energiaturust.
Katrin Saksa sõnul tuleb koostööd tehes vaadata plaani laiemalt. Hetkel käivad parlamendis läbirääkimised Iraagi, Aserbaidzhaani ja Türgiga. Vajalik on üle vaadata EL-i energiavajadus – hetkel on see 10% vähenenud. Samuti tuleb toetada alternatiivide teket, näiteks tuumaenergia on kolm korda kallim tuuleenergiast ja kaks korda kallim söeenergiast.
Ahto Oja sõnul peaks Euroopa olema aastaks 2030 tuumavaba, sest tuumajäätmed on aegpommid. Põlevkivi saastab õhku ning selles on kolm korda vähem energiat kui kivisöes. Ka põlevkivi rikastamine võiks langeda, sest see on fossiilne, asemele oleks pakkuda bioenergia-ja tuuleenergia. Tuleks luua Taastuvenergia ühendus ja sõlmida sidusad kokkulepped.
Lembit Kaljuvee sõnul ei ole meil 20 aasta vältel põlevkivienergeetikale alternatiivi, kuid peaksime ühiselt otsustama, milline on baasenergia.

laupäev, 18. aprill 2009

Ligi 2/3 doktorantidest katkestab õpingud, sest Eestis ei hinnata doktorikraadi piisavalt

Haridus- ja teadusministeeriumi ülevaatest kõrgkoolidesse vastuvõetud ning õpingud lõpetanud ja katkestanud isikute osas selgub, et suur osa doktorantidest jätab õpingud pooleli. Näiteks võeti 2006/2007. aastal Eesti kõrgkoolidesse vastu 444 doktoranti, samal aastal lõpetas 153 ja õpingud katkestas 183 tudengit. 2007/2008 perioodil võeti vasti 541, lõpetas 161 ja katkestas 276 tudengit! See näitab, et doktorandid ei näe oma omandatavas kraadis reaalset kasu, kuna neil ei ole Eestis rakendust ning seetõttu puudub noortel ka huvi doktorikraadi omandada. Eestis ei hinnata doktorikraadi piisavalt, vaadates aga edukaid riike, siis võiksid doktorandid meilegi kasu tuua.
Maailmamajanduses edukate ja efektiivsete riikide nagu Soome, Taani, Rootsi ja Jaapani näide tõestab, et üheks võimaluseks teha kõrge lisandväärtusega tööd on doktorikraadiga inimeste väärtustamine. Neis riikides on palju kõrgelt haritud inimesi hõivatud era- ja avalikus sektoris. Eestis ei ole doktorikraadiga inimestel piisavalt rakendust ning kuna kõik soovijad ei mahu teadustööd tegema, pole noortel ka motivatsiooni doktorikraadi omandamiseks. Kuna ka Maailma Majandusfoorum toob oma aruandes Eesti puudusena välja teadlaste ja inseneride vähesuse, siis teadlaste rakendamine aitab meil areneda ja innovatiivne olla. Õpime teiste vigadest ja võtame eeskuju neist, kellelt on midagi õppida. Ainuüksi kulude kärpimisega rikkaks ei saa, nagu ka ei ole võimalik võita olümpiakulda vigastusi vältides. Samas on selge, et kõrget lisandväärtust loovat tööd ei hakata Eestis kunagi tegema kõrgeltharitud inimesteta.
Üks võimalus doktorikraadiga inimesi tööle saada on siduda kraadi omandamine välismaa heades ülikoolides ettevõtete ja asutuste toetusega - õpingute kaasrahastamine garanteeriks asutusele hea haridusega töötaja ja tulevasele doktorandile töökoha, Eestis üldisemalt peataks nö ajude äravoolu. Selle eelduseks on koolituskulude vabastamine erisoodustusmaksust.
Hetkeolukorda arvestades võtab valmisoleku kujunemine selliste sammuni veel aega, kuid siin on mõtlemisruumi.

Eurosaadikud võiksid ühtsetel põhimõtetel oma töö tulemusi avalikustada

Seoses eurosaadikute kadumisega europarlamendi suurde masinavärki mõtlesin, et Eesti praegused ja tulevased saadikud Euroopa Parlamendis võiksid kokku leppida ühtsetes põhimõtetes, kuidas antakse avalikkusele senisest paremini aru oma töö tulemustest. Sest esiteks on ennustatav madal valimisaktiivsus osaliselt märk sellest, et Euroopa Parlamendi saadikute ja kodanike vahel ei ole tekkinud informatiivset ja usaldusväärset suhet. Eesti seniste eurosaadikute ja nende erakondade suutmatus viie aasta jooksul parlamendis arutatavad teemad inimesteni tuua ning tekitada huvi meid kõiki puudutavate otsuste vastu on pigem süvendanud inimeste ükskõiksust euroliidus toimuva suhtes. Teiseks olen maakondades inimestega kohtudes korduvalt kogenud, et tegelikult ei teata Euroopa Parlamendi tööst suurt midagi. Samas soov meie esindajate töö ja meid puudutavate otsustega kursis olla on olemas.
Seetõttu teen ettepaneku, et Euroopa Parlamendi saadikud võiksid kokkul leppida ühtsetes põhimõtetes, kuidas oma tegevusest kodanikele aru antakse. Eesmärk peab olema sisuliste küsimuste ja arutelu teemade rahvani toomine, mitte lihtsalt linnukese kirjasaamine. Siiani on eurosaadikute kommunikatsioon olnud juhuslik ning kõiki kanaleid ei kasutata ära.
Minu arvates on elementaarsed tegevused, kuidas eurosaadikud võiksid oma tegevusest Eesti avalikkusele aru anda, järgnevad: iga-aastane tegevust kokkuvõttev pressikonverents; avalikud kohtumised valijatega kõigis maakondades kogu saadikuperioodi jooksul; regulaarsed kohtumised kodanikuühendustega; kohustuslik blogi pidamine, mis annab asjast huvitatutele ülevaate saadiku jooksvast tegevusest; pressiteadetega operatiivselt info edastamine; avaliku debati juhtimine vähemalt kord aastas; arvamuslugude kirjutamine; avalikud loengud ülikoolides.
Saadikud peavad ju olema eurodebati algatajad ja eestvedajad, Eesti inimeste kaasajad Euroopa Liidu otsustusprotsessidesse ning vajaliku informatsiooni ja kontaktide vahendajad. Eestist valitud europarlamendi saadik peab olema suuteline tõstatama Euroopa Parlamendis ja Eesti meediakanalites inimestele olulisi teemasid ning neile lahendust otsima.
Muidugi ei saa alahinnata europarlamendi liikme suhtlemisoskust lobitöös – päris huvitav oleks teada, mitu teisest rahvusest eurosaadikut oskavad eesti keeles öelda tere ja terviseks. :)

reede, 17. aprill 2009

Noored kõrgkooli tulevase tööandja toel

Tänase, 17. aprilli Postimehe artikliga seoses tõstatus teema, et noored peaksid kohe pärast keskkooli minema välismaale õppima, kuid see võimalus jääb tihti kasutamata infopuuduse või siis kõrgkoolide vastuvõtueeskirjade vastuolulisuse tõttu. Mulle tundub aga riigi seisukohast samavõrd oluline ka see, et kuidas kindlustada, et väljastpoolt hea hariduse saanud inimesed tulevad pärast tagasi. Näen suurt potentsiaali lahendada see probleem läbi tööandjate ja noorte koostöö suurendamise. Eriti hästi toimiks see spetsiifiliste erialade õppijate ja tulevaste tööandjate vahel. Riik peab tegutsema selle nimel, et ettevõttel oleks motivatsioon toetada tulevase töötaja õpinguid välismaiaülikoolis ja pärast diplomi saamist tagada noorele töökoht samas firmas. Nii ei peaks noored lahkuma ka väiksematest piirkondadest, kus on olemas tootmis- või tööstusettevõte - nad õpivad lihtsalt vajalikku eriala kas siis Eestis või piiri taga.
Ettevõtjate motivatsiooni tõstmiseks vajalike töötajate koolitamiseks peaks riik kiiremas korras kaotama koolituskuludelt erisoodustusmaksu. Kõige rohkem aitaks see ettevõtteid, kelle tööjõud on niivõrd spetsiifiline, et spetsialisti ongi võimalik koolitada ainult välismaal. Selline lihtne süsteem ja kohe pärast keskkooli lõpetamist algav koostöö tulevase tööandjaga lahendab ka riigi mure "ajude äravoolu" peatamiseks. Kui väljaspool Eestit hariduse saanud noor inimene tuleb siia tööle ettevõttega sõlmitud lepingu alusel, tekivad tal perekond, sotsiaalsed ja materiaalsed kohustused siin ning tema tööpanus aitab kaasa ettevõtte ja Eesti majanduse edule. Pikas perspektiivis oleks tähtis luua võimalused, et iga kõrgharidust omandav noor saaks õppida vähemalt ühe semestri välisülikoolis, selleks on vajalik mobiliseerida riigi, Euroopa Liidu ja ettevõtete ressursid. Nii saame valmistada erialaselt ette asjatundlikke inimesi, kellel lisaks erialasele pädevusele on ka globaliseeruvas maailmas toimetulekuks vajalikud sotsiaalsed kompetentsid ja suhetevõrgustik.

Kas keegi teab kedagi, kes teab midagi Reformierakonna "tasemel" eurosaadikust?

Siim Kallas muretseb raadioreklaamides, et Euroopa Parlamendis on väga palju saadikuid, kes seal mitte midagi ei tee ja millegiga silma ei paista. Täiesti siiras mure Kallasel, sest tema enda koduerakonna eursaadik on just selline. Viis aastat tagasi sai Reformierakond võimaluse saata europarlamenti oma “Euroopa tasemel tegija” – Toomas Savi. Paraku pole me midagi tema tegevusest ega saavutustest seal kuulnud. Kuu aega tagasi ütles Savi ühel esinemisel , et tema suurim saavutus on see, et ta viis aastat seal vastu pidas (Foto: Sille Annuk)

Teised Eesti saadikud on mingite tegevustega veidi siiski silma paistnud. Europarlamendi saadiku töö väljendub esmalt sõnavõttudes-küsimustes täiskogul ja komisjonides, samuti resolutsioonide ettepanekutes ja raportites. Nelja ja poole aasta jooksul on meie saadikutest esitanud ühe raporti ja kaks deklaratsiooni vaid Marianne Mikko, teistel pole midagi ette näidata. Sõnavõtte on samal ajavahemikul registreeritud 423, kõige rohkem – 135 korda – on esinenud Tunne Kelam. Tema on ka resolutsiooni ettepanekutest teinud kõvasti üle poole: 87 ettepanekut 119-st. Üldse on kuus saadikut eri tegutsemisvormis koos küsimustega pannud märgi maha 606 korral.
Jagades selle „saagi” kuue saadiku vahel, saame keskmiseks aktiivsuseks 19 ettepanekut, 2 küsimust, vähem kui 20 ettepanekut, pool arvamust, 0,15 raportit, kolmandik deklaratsiooni ning auväärse 70 sõnavõttu aastas. Nelja ja poole aasta jooksul kokku 101 tegevust. Samas kui Tunne Kelam ületab keskmist rohkem kui kaks korda, on Andres Tarand ning Siiri Oviir teinud vaid pool „rehkendust”. Katrin Saks on poole lühema aja jooksul olnud peaaegu sama tubli, kuid jääb samuti alla keskmise. Seda tundub olevat vähevõitu.
Nelja ja poole aasta jooksul on kesiseks jäänud saadikute seisukohtade trükis avaldamine ning uuringutes osalemine, hoogustumise märke ilmutati alles pool aastat enne uusi valimisi. Ometi peaks saadik igal ajal olema Eesti inimeste esindaja Euroopa Parlamendis, sõltumata sellest, kas valimised on ees või möödas.
Suve alguses valitavad Eesti uued saadikud peaksid ümber mõtestama eurosaadiku rolli. Mitte olema enam kohatäitjad, kes tänulikud, et vanade riikide hulgas istuda võivad. Ka mitte poliitpensioni nautijad, vaid teotahtelised ja ärksad rahvaesindajad, kes suudavad end maksimaalselt Eesti huvide heaks rakendada.

kolmapäev, 15. aprill 2009

Tere tulemast, euro! Aga sellele peab eelnema avatud kommunikatsioon

Eurot on meedias kajastatud kui päästerõngast majandusele, tegelikult aga ei ole räägitud ühinemisega kaasnevatest ohtudest täpsemalt. Mina toetan Eesti ühinemist eurotsooniga ning pean seda vajalikuks, ennekõike selleks, et vähendada võimalikke spekulatsioone ja hirme devalveerimise ees ning suurendada usaldust Eesti majanduskeskkonna vastu. Debatid käivad, et kas me suudame euro kasutusele võtta varem kui 2011. aasta 1. jaanuar, kuid need on vaidlused kuupäeva üle, mitte teema sisuline lahtiseletus. Igal juhul ühel ilusal päeval tuleb euro nagunii.

Hinnatõus!?
Mind aga paneb muretsema see, millest ei ole seoses euro tulekuga räägitud ehk võimalik hinnatõus. Minu endagi kogemused näitavad, et euro kasutusele võtnud riikides tõusid hinnad veidi. Samas on meil juba täna märgatavalt suurenenud supiköökide külastatavus ning kasvanud kõnede arv usaldustelefonidele – seega iga ootamatu hinnatõus halvendaks kindlustamata inimeste olukorda veelgi. Seega peaks valitsus juba aegsasti mõtlema, kuidas inimestele euro tulekul normaalne elatustase säilitada, et olukord veelgi valusamaks ei läheks.

Tänane kurss 15,6466 peab jääma
Kindlasti peab liitumine eurotsooniga toimuma tänase eurokursi alusel. Krooni kurssi ei tohi probleemide tekkimisel muuta sama kargusega, kui valitsus kaotas sissemaksed pensioni II sambasse, millest räägiti ju aastaid kui kaljukindlast riiklikust süsteemist. Üleminekuga peab kaasnema aus ja avatud kommunikatsioon, asjadest räägitagu nii, nagu lood on, et rahvas teaks valmistuda. Fakt on see, et meie positsioon ei võimalda meil ilma eurota pikalt majandada ning kui soovime kuuluda teiste EL-i riikide hulka, siis peame selle raske üleminekuaja üle elama. Kuid valitsusel lasub kohustus siinkohal kõik riskid läbi mõelda ja võimalikud abiplaanid välja töötada, et see periood oleks võimalikult kiire ja valutu.

reede, 10. aprill 2009

Missi-Laura ja Staabi Burger

Lugesin täna Eesti ajakirjanduses ilmunud artikleid ja seisukohti euro kasutuselevõtu kohta. Aga mitte eurost ei tahtnud ma kirjutada. Häda ei ole mitte selles, et Eestis on olemas kollane ajakirjandus, vaid selles, et kvaliteetajakirjandus kolletub. Kui ma loen Postimees online'ist Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professori arvamuslugu, ei taha ma, et kõrval vilgub suur bänner "Missi-Laural on uus korvpallurist silmarõõm?". Kui te lähete Nõmme teel asuvasse Staapi, et osta sealt putkaburger, teete te teadliku valiku süüa burgerit ja saategi burgeri. Teie õigustatud ootused täituvad. Niisamuti saate ostes Õhtulehe lugeda just seda, mida soovisite. Probleem tekib aga siis, kui lähete Vertigosse sööma, aga saate Nõmme tee burgeri. Sama lugu on siis, kui tahate lugeda Postimehest professori arvamuslugu, aga saate Missi-Laura.

Kas teate, et tudengi näoilme lõpupildil ennustab tulevikku?

Kui kõik ausalt algusest peale ära rääkida, siis elu Mustamäel meenutas kunagi üsna täpselt filmis "Mina olin siin" nähtut. Õnneks sattus minu eesti keele õpetajaks tollane Avatud Eesti Fondi projektijuht Hannes Voolma, kellele omistatakse ka õpilaste eestkosteorganisatsiooni idee väljakäimise au. Voolma näitas meile, kaheksanda klassi õpilastele, et on mõistlikumaid asju kui telefoniputkade lõhkumine ja venelastega kaklemine. Nii asutasime paljude õpilaste koostöös 1998. aastal Tallinna 32. Keskkoolis õpilasesinduse, Mustamäe Õpilasomavalitsuste Liidu ja Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu, mille esimesed juhid olid Maria Savisaar, Madis Masing ja Marja-Liisa Alop. Mina võtsin koos Lauri Paeveeri ja Rosa Rotkoga teatepulga üle 2000. aastal. Alustasime toimetamist nõukogude haridussüsteemi tugevate mõjude tingimustes, kus õpilastel olid kohustused, kuid õigusi sageli ei tunnistatud. Õiguste nimel võitlemine on tänaseks viinud selleni, et õpilasesinduste liit on tunnustatud partner nii riigile kui teistele eestkosteorganisatsioonidele. Õpilaste huvide eest seismine on andnud õpilasesinduse liikmetele tugeva kogemustebaasi edaspidiseks tegevuseks ning olnud omamoodi hüppelauaks. Kõik tollased tegijad on hetkel alla 30-aastased ja oma vanuse kohta üsna palju korda saatnud. Näiteks enne mind liitu juhtinud Maria Savisaar on doktorikraadiga diplomaat, peale mind vedas õpilasi praegune tuntud MTV Eesti juht ja tubli ettevõtja Karoli Hindriks, minu juhatusekaaslastest üks veab maineka investeerimispanga müügiosakonda ja teine on Oxfordi ülikooli lõpetanud advokaat Londonis.

Küsimused on samad, lahendused muutuvad
10 aastaga on koolielus palju muutunud ning arvestades asjaolu, et õpilased veedavad koolis viis tööpäeva nädalas, peabki neil olema sõnaõigus koolikeskkonna kujundamisel kaasa rääkimiseks. Milline aga võiks olla ihaldusväärne koolikeskkond? Tuntud kaasaja psühholoog Martin Seligman, positiivse psühholoogia isa, kirjutab, kuidas USA ülikoolides on aastaid uuritud lõpetajate näoilmeid lõpupildil ning selle emotsiooni seost edasise eduga. Uuringute tulemusena on kindlaks tehtud, et lõpupildil naeratavatel õpilastel läheb ka peale kooli elus paremini. Ehk siin ongi küsimuse koht - kui õnnelikel inimestel läheb elus paremini, kas siis Eesti koolikeskkond õpetab lisaks faktiteadmistele meid ka õnnelik olema? Ning milline peaks olema kool, et lapsed saaksid nii targaks kui ka õnnelikuks? Üks rahuolu aspekt on kindlasti kooli ajaga kaasaskäimine. Legend Albert Einsteinist räägib, kuidas tudengid eksami ajal õpetajalt küsisid, et miks küsimused on samad, mis eelmisel aastal. Einstein vastas: „Jah, küsimused on samad, kuid aeg on edasi läinud, mina olen targemaks saanud, vastused on nüüd teistsugused.“ Ka täna on kooliga seotud küsimused on paljuski samad, mis 10 aastat tagasi – parem haridus, parem koolikeskkond, koolivägivalla ohjamine, koolivälise tegevuse toetamine,õpilaste osalemine koolikeskkonna kujundamisel jne. Naljaga pooleks võib öelda, et isegi haridusminister on täna sama inimene, kes siis, kui mina EÕELi juhtisin. Aga vastused on küsimustele on 10 aastaga muutunud, vanad lahendused ei pruugi enam töötada. Mul on väga hea meel, et EÕELil läheb täna hästi ja tänu õpilasesindustele on koolides üha vähem õpilasi, kes peavad muredega üksi olema. Meie vilistlastena oleme aga alati valmis nõu ja jõuga abiks olema. Parimad tulemused saavutatakse ikka üheskoos ühiste eesmärkide nimel tegutsedes ning eelkäijate kogemustest õppides. Peaasi, et naeratus lõpupildil oleks elementaarne :)