Tere tulemast, euro! Aga sellele peab eelnema avatud kommunikatsioon

Eurot on meedias kajastatud kui päästerõngast majandusele, tegelikult aga ei ole räägitud ühinemisega kaasnevatest ohtudest täpsemalt. Mina toetan Eesti ühinemist eurotsooniga ning pean seda vajalikuks, ennekõike selleks, et vähendada võimalikke spekulatsioone ja hirme devalveerimise ees ning suurendada usaldust Eesti majanduskeskkonna vastu. Debatid käivad, et kas me suudame euro kasutusele võtta varem kui 2011. aasta 1. jaanuar, kuid need on vaidlused kuupäeva üle, mitte teema sisuline lahtiseletus. Igal juhul ühel ilusal päeval tuleb euro nagunii.

Hinnatõus!?
Mind aga paneb muretsema see, millest ei ole seoses euro tulekuga räägitud ehk võimalik hinnatõus. Minu endagi kogemused näitavad, et euro kasutusele võtnud riikides tõusid hinnad veidi. Samas on meil juba täna märgatavalt suurenenud supiköökide külastatavus ning kasvanud kõnede arv usaldustelefonidele – seega iga ootamatu hinnatõus halvendaks kindlustamata inimeste olukorda veelgi. Seega peaks valitsus juba aegsasti mõtlema, kuidas inimestele euro tulekul normaalne elatustase säilitada, et olukord veelgi valusamaks ei läheks.

Tänane kurss 15,6466 peab jääma
Kindlasti peab liitumine eurotsooniga toimuma tänase eurokursi alusel. Krooni kurssi ei tohi probleemide tekkimisel muuta sama kargusega, kui valitsus kaotas sissemaksed pensioni II sambasse, millest räägiti ju aastaid kui kaljukindlast riiklikust süsteemist. Üleminekuga peab kaasnema aus ja avatud kommunikatsioon, asjadest räägitagu nii, nagu lood on, et rahvas teaks valmistuda. Fakt on see, et meie positsioon ei võimalda meil ilma eurota pikalt majandada ning kui soovime kuuluda teiste EL-i riikide hulka, siis peame selle raske üleminekuaja üle elama. Kuid valitsusel lasub kohustus siinkohal kõik riskid läbi mõelda ja võimalikud abiplaanid välja töötada, et see periood oleks võimalikult kiire ja valutu.