Tänase, 17. aprilli Postimehe artikliga seoses tõstatus teema, et noored peaksid kohe pärast keskkooli minema välismaale õppima, kuid see võimalus jääb tihti kasutamata infopuuduse või siis kõrgkoolide vastuvõtueeskirjade vastuolulisuse tõttu. Mulle tundub aga riigi seisukohast samavõrd oluline ka see, et kuidas kindlustada, et väljastpoolt hea hariduse saanud inimesed tulevad pärast tagasi. Näen suurt potentsiaali lahendada see probleem läbi tööandjate ja noorte koostöö suurendamise. Eriti hästi toimiks see spetsiifiliste erialade õppijate ja tulevaste tööandjate vahel. Riik peab tegutsema selle nimel, et ettevõttel oleks motivatsioon toetada tulevase töötaja õpinguid välismaiaülikoolis ja pärast diplomi saamist tagada noorele töökoht samas firmas. Nii ei peaks noored lahkuma ka väiksematest piirkondadest, kus on olemas tootmis- või tööstusettevõte - nad õpivad lihtsalt vajalikku eriala kas siis Eestis või piiri taga.
Ettevõtjate motivatsiooni tõstmiseks vajalike töötajate koolitamiseks peaks riik kiiremas korras kaotama koolituskuludelt erisoodustusmaksu. Kõige rohkem aitaks see ettevõtteid, kelle tööjõud on niivõrd spetsiifiline, et spetsialisti ongi võimalik koolitada ainult välismaal. Selline lihtne süsteem ja kohe pärast keskkooli lõpetamist algav koostöö tulevase tööandjaga lahendab ka riigi mure "ajude äravoolu" peatamiseks. Kui väljaspool Eestit hariduse saanud noor inimene tuleb siia tööle ettevõttega sõlmitud lepingu alusel, tekivad tal perekond, sotsiaalsed ja materiaalsed kohustused siin ning tema tööpanus aitab kaasa ettevõtte ja Eesti majanduse edule. Pikas perspektiivis oleks tähtis luua võimalused, et iga kõrgharidust omandav noor saaks õppida vähemalt ühe semestri välisülikoolis, selleks on vajalik mobiliseerida riigi, Euroopa Liidu ja ettevõtete ressursid. Nii saame valmistada erialaselt ette asjatundlikke inimesi, kellel lisaks erialasele pädevusele on ka globaliseeruvas maailmas toimetulekuks vajalikud sotsiaalsed kompetentsid ja suhetevõrgustik.
Ettevõtjate motivatsiooni tõstmiseks vajalike töötajate koolitamiseks peaks riik kiiremas korras kaotama koolituskuludelt erisoodustusmaksu. Kõige rohkem aitaks see ettevõtteid, kelle tööjõud on niivõrd spetsiifiline, et spetsialisti ongi võimalik koolitada ainult välismaal. Selline lihtne süsteem ja kohe pärast keskkooli lõpetamist algav koostöö tulevase tööandjaga lahendab ka riigi mure "ajude äravoolu" peatamiseks. Kui väljaspool Eestit hariduse saanud noor inimene tuleb siia tööle ettevõttega sõlmitud lepingu alusel, tekivad tal perekond, sotsiaalsed ja materiaalsed kohustused siin ning tema tööpanus aitab kaasa ettevõtte ja Eesti majanduse edule. Pikas perspektiivis oleks tähtis luua võimalused, et iga kõrgharidust omandav noor saaks õppida vähemalt ühe semestri välisülikoolis, selleks on vajalik mobiliseerida riigi, Euroopa Liidu ja ettevõtete ressursid. Nii saame valmistada erialaselt ette asjatundlikke inimesi, kellel lisaks erialasele pädevusele on ka globaliseeruvas maailmas toimetulekuks vajalikud sotsiaalsed kompetentsid ja suhetevõrgustik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar