Tuleviku töö: paindlikud töövormid, efektiivsus ja automatiseeritud protsessid

Tänasel Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide rahanduse, majanduse ja tööhõive teemalisel debatil Pärnus rõhutasin Euroopa Liidu töö ja tööjõuturu tuleviku märksõnadena paindlikke töövorme, tööandja ja töötaja partnerlust, efektiivset tööd ja robottehnoloogiat. Minu arvates aitaks tulevikus lihttööde puhul automatiseeritud protsesside laiem rakendamine suunata inimesed samal ajal õppima ametit, mis loob kõrget lisandväärtust.

Töö iseloom on võrreldes 20. sajandiga oluliselt muutunud ning riigi arenemiseks peavad muutuma ka töö tegemise viisid ja vormid. Kuna vananeva elanikkonnaga Euroopa Liit maailma suurte võimsate riikide seas ei võida mastaabis Hiinat, Indiat ja Venemaad, siis tuleb eelisseisund saavutada tõhususega – tuleb teha vähem tööd, aga targemalt. Tõhususe kasv tuleneb ka tehnoloogia arenemisest ja kõrgtehnoloogiliste lahenduste kasutamisest. Efektiivsust aitavad tulevikus saavutada muuhulgas robotid, nende kasutamisest vabaneva ressursi arvelt koolitatakse inimesi tegema kõrget lisandväärtust loovat tööd. Ma ei pea siikohal silmas mingit ulmevaldkonna humanoidi,mida paljud kohe ette kujutavad, vaid automatiseeritud protsessi. See pole enam ammu midagi uut - maailmas võetakse aastas kasutusele 150 000 robotilaadset automaatseadet, Eestis näiteks pakendavad robotid Nõo Lihatööstuses vorsti ja farmides on kasutusel lüpsirobotid. Idamaades on roboteid rohkem kasutusel kui läänes. Selge on ka see, et kõrget lisandväärtust tootvat tööd ei hakata tegema ilma kõrgeltharitud inimesteta.

Oluliseks majandusaregu mõjutajaks on ka spetsialistide kaugemalt kaasamise võimalused. Näiteks praegu on immigratsioonipoliitikas ranged piirangud välistööjõu kasutamisele, see takistab spetsialistide kaasamist. Sellised piirangud tuleks diferentseerida, et majanduse areng ei jääks spetsialistide puuduse taha ning ettevõte ei koliks oma tegevust sinna, kus on lihtsam tegutseda.

Efektiivsuse tõstmiseks tuleks luua võimalusi ka pensionile jäänute kaasamiseks tööjõuturul, kuna eakaid, kes soovivad tööd teha, on palju, kuid probleemiks on ühiskonna stereotüüpne mõtlemine. Töötegemisest huvitatud pensioniealistele tuleks luua võimalused osalise tööajaga töötamiseks ja kaugtööks, et huvilised saaksid oma teadmisi ning kogemusi ühiskonna hüvanguks rakendada.