Seoses eurosaadikute kadumisega europarlamendi suurde masinavärki mõtlesin, et Eesti praegused ja tulevased saadikud Euroopa Parlamendis võiksid kokku leppida ühtsetes põhimõtetes, kuidas antakse avalikkusele senisest paremini aru oma töö tulemustest. Sest esiteks on ennustatav madal valimisaktiivsus osaliselt märk sellest, et Euroopa Parlamendi saadikute ja kodanike vahel ei ole tekkinud informatiivset ja usaldusväärset suhet. Eesti seniste eurosaadikute ja nende erakondade suutmatus viie aasta jooksul parlamendis arutatavad teemad inimesteni tuua ning tekitada huvi meid kõiki puudutavate otsuste vastu on pigem süvendanud inimeste ükskõiksust euroliidus toimuva suhtes. Teiseks olen maakondades inimestega kohtudes korduvalt kogenud, et tegelikult ei teata Euroopa Parlamendi tööst suurt midagi. Samas soov meie esindajate töö ja meid puudutavate otsustega kursis olla on olemas.
Seetõttu teen ettepaneku, et Euroopa Parlamendi saadikud võiksid kokkul leppida ühtsetes põhimõtetes, kuidas oma tegevusest kodanikele aru antakse. Eesmärk peab olema sisuliste küsimuste ja arutelu teemade rahvani toomine, mitte lihtsalt linnukese kirjasaamine. Siiani on eurosaadikute kommunikatsioon olnud juhuslik ning kõiki kanaleid ei kasutata ära.
Minu arvates on elementaarsed tegevused, kuidas eurosaadikud võiksid oma tegevusest Eesti avalikkusele aru anda, järgnevad: iga-aastane tegevust kokkuvõttev pressikonverents; avalikud kohtumised valijatega kõigis maakondades kogu saadikuperioodi jooksul; regulaarsed kohtumised kodanikuühendustega; kohustuslik blogi pidamine, mis annab asjast huvitatutele ülevaate saadiku jooksvast tegevusest; pressiteadetega operatiivselt info edastamine; avaliku debati juhtimine vähemalt kord aastas; arvamuslugude kirjutamine; avalikud loengud ülikoolides.
Saadikud peavad ju olema eurodebati algatajad ja eestvedajad, Eesti inimeste kaasajad Euroopa Liidu otsustusprotsessidesse ning vajaliku informatsiooni ja kontaktide vahendajad. Eestist valitud europarlamendi saadik peab olema suuteline tõstatama Euroopa Parlamendis ja Eesti meediakanalites inimestele olulisi teemasid ning neile lahendust otsima.
Muidugi ei saa alahinnata europarlamendi liikme suhtlemisoskust lobitöös – päris huvitav oleks teada, mitu teisest rahvusest eurosaadikut oskavad eesti keeles öelda tere ja terviseks. :)
Minu arvates on elementaarsed tegevused, kuidas eurosaadikud võiksid oma tegevusest Eesti avalikkusele aru anda, järgnevad: iga-aastane tegevust kokkuvõttev pressikonverents; avalikud kohtumised valijatega kõigis maakondades kogu saadikuperioodi jooksul; regulaarsed kohtumised kodanikuühendustega; kohustuslik blogi pidamine, mis annab asjast huvitatutele ülevaate saadiku jooksvast tegevusest; pressiteadetega operatiivselt info edastamine; avaliku debati juhtimine vähemalt kord aastas; arvamuslugude kirjutamine; avalikud loengud ülikoolides.
Saadikud peavad ju olema eurodebati algatajad ja eestvedajad, Eesti inimeste kaasajad Euroopa Liidu otsustusprotsessidesse ning vajaliku informatsiooni ja kontaktide vahendajad. Eestist valitud europarlamendi saadik peab olema suuteline tõstatama Euroopa Parlamendis ja Eesti meediakanalites inimestele olulisi teemasid ning neile lahendust otsima.
Muidugi ei saa alahinnata europarlamendi liikme suhtlemisoskust lobitöös – päris huvitav oleks teada, mitu teisest rahvusest eurosaadikut oskavad eesti keeles öelda tere ja terviseks. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar