Minu vastus Postimehe immigratsiooniküsimusele: Euroopa Liit vajab kindlasti ühtset rändepoliitikat ning tervikkäsitlust rändega seotud küsimuste lahendamisel. Tähtis on kujundada Euroopa Liidu tasandil selline seadusandlus, mis soodustab eelkõige kvalifitseeritud tööjõu sisserännet ning viibimist Euroopa Liidus. Hetkel vaevlevad EL-i liikmesmaad immigratsioonipoliitikas koos kõigi teiste arenenud riikidega maailma majandusliku arengutaseme ülisuurtest erinevustest põhjustatud probleemidepuntras. Isegi EL–i sees ei ole veel suudetud tagada tööjõu täielikult vaba liikumist liikmesriikide vahel. Paljud jõukamad liikmesriigid kaitsevad oma tööturgu madalama sissetulekutasemega uusliikmesmaade tööjõu sissevoolu eest, majanduskriisi tingimustes vastuolud sellel pinnal teravnevad. Kuni ei ole saavutatud inimeste vaba liikumine EL-i sees, mille peamine eeldus on soovitud töökoha leidmine, puuduvad sisulised võimalused muuta vabamaks üldist sisserännet euroliitu. Massiline majanduspõgenike sissevool maailma vaesematest regioonidest koormab EL-i arenenud riikide sotsiaalsüsteeme ja tekitab pahameelt maksumaksjates. Sellel pinnal idanev võõraviha võimaldab populaarsust koguda äärmuslastel, mis võib oluliselt kõigutada suurema sisserände all kannatavate riikide poliitilist stabiilsust. Immigratsiooniprobleemide sisuliseks lahendamiseks peab EL koos kõigi maailma arenenud riikidega tegema oluliselt enam maailmas õiglase majandussuhete süsteemi ülesehitamiseks, sest ilma maailma vaesemates regioonides majandusarengut ja heaolu kasvu saavutamata kasvab illegaalse immigratsiooni surve EL-i riikidele veelgi.Samal ajal vajab vananeva elanikkonna ja madala sündivuse tasemega EL pikemas perioodis tööjõu sissevoolu väljastpoolt. Seega tuleb välja töötada pikaajaline välistööjõu kaasamise kava, mis tooks ELi oskustöölisi ja kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste. Välistööjõu kaasamise kava oluliseks komponendiks peab saama sisserändajate sujuv lõimumine asukohamaa ühiskonda ja kultuuriruumi. EL-i immigratsioonipoliitika keskseks elemendiks peab saama (rakendusliku) kõrghariduse ja tehnilise kutsehariduse laialdane pakkumine arengumaadest pärit noortele erialadel, mille osas EL tööjõuturul valitseb defitsiit. Ühised õpingud koos kohalikega looks soodsa pinna nii kultuuriliseks kohandumiseks kui ka isikliku suhetevõrgu tekkimiseks EL-is töö ja elukoha leidmiseks. Integratsioonivõime ja -tahtega noortega saaks loomulikul teel täiendada EL-i tööjõuressursse, mis aitaks kaasa EL sotsiaalprobleemide lahendamisele ja kultuuri rikastamisele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar