Tänasel haridusteemalisel Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide debatil Tartus tõstatasin teema, et on vajalik luua Euroopa Liidu, ettevõtjate ja riigi ühisfond, mis aitaks suuremal hulgal Eesti noortel täiendada teadmisi Euroopa ja maailma tippülikoolides. Kraadi omandanuid motiveeriks kodumaale naasma õpileping fondi või tööandjaga.
Küsimus on selles, et mitmete eluvaldkondade puhul, nagu näiteks tuumaenergeetika, on meil mõistlikum koolitada tippspetsialiste väljaspool Eestit, kui arendada vastavat õppesuunda siin või anda kõrgepalgalised töökohad lihtsalt teistest riikidest pärit spetsialistidele. Selleks tuleks luua riiklikult koordineeritud haridusprogramm, kus on ühendatud Euroopa Liidu, ettevõtete ja riigi ressursid. Heaks eeskujuks on siin näiteks kõrgemate kaitseväelaste väljaõpe maailma paremates sõjakoolides. Ühisfondi loomise üheks eelduseks on haridus- ja teadusinvesteeringute osa suurendamine Euroopa Liidu eelarves.
Pikemas perspektiivis tuleks kõigile Eesti tudengitele luua võimalused soovi korral õppida vähemalt ühe semestri jooksul mõnes välisülikoolis, sest nii valmistame ette erialaselt pädevate ning globaliseeruvas maailmas toimetulemiseks vajalike sotsiaalsete kompetentside ja suhetevõrgustikuga inimesi. Minul oli võimalus täiendada end Georgetowni Ülikoolis ning hindan seda kõrgelt.
Ja niinimetatud ajude väljavoolu ei pea kartma, kui ühisfondi vahendite abil haridust omandanud tudengitega sõlmitakse õpilepingud, mis kohustavad neid peale väljaõppe omandamist töötama kokkulepitud aja jooksul mõnes Eesti ettevõttes või riigiasutuses.
Küsimus on selles, et mitmete eluvaldkondade puhul, nagu näiteks tuumaenergeetika, on meil mõistlikum koolitada tippspetsialiste väljaspool Eestit, kui arendada vastavat õppesuunda siin või anda kõrgepalgalised töökohad lihtsalt teistest riikidest pärit spetsialistidele. Selleks tuleks luua riiklikult koordineeritud haridusprogramm, kus on ühendatud Euroopa Liidu, ettevõtete ja riigi ressursid. Heaks eeskujuks on siin näiteks kõrgemate kaitseväelaste väljaõpe maailma paremates sõjakoolides. Ühisfondi loomise üheks eelduseks on haridus- ja teadusinvesteeringute osa suurendamine Euroopa Liidu eelarves.
Pikemas perspektiivis tuleks kõigile Eesti tudengitele luua võimalused soovi korral õppida vähemalt ühe semestri jooksul mõnes välisülikoolis, sest nii valmistame ette erialaselt pädevate ning globaliseeruvas maailmas toimetulemiseks vajalike sotsiaalsete kompetentside ja suhetevõrgustikuga inimesi. Minul oli võimalus täiendada end Georgetowni Ülikoolis ning hindan seda kõrgelt.
Ja niinimetatud ajude väljavoolu ei pea kartma, kui ühisfondi vahendite abil haridust omandanud tudengitega sõlmitakse õpilepingud, mis kohustavad neid peale väljaõppe omandamist töötama kokkulepitud aja jooksul mõnes Eesti ettevõttes või riigiasutuses.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar