Neljapäeval Eesti Päevalehe poolt korraldatud eurosaadiku kandidaatide debatil käsitleti põgusalt ka integratsiooni teemat. Jagan siin veelkord oma mõtteid. Integratsioon on olnud Eesti ühiskonnas teemaks juba viimased kümmekond aastat. Viimasest edukast diskussiooni tekitanud integratsioonikampaaniast „Palju toredaid inimesi“ on möödas juba palju aastaid. Vahepeal on olukord pigem halvenenud kui paranenud. Olen veendunud, et tulevikus integratsiooniprotsessis paremate tulemuste saavutamiseks on otsustava tähtsusega praeguste 10-aastaste keeleoskus, mitte praeguste keskeas inimeste oma. Eesti keele õpe venekeelsetes koolides on paranenud, ent kannatab siiski tugevasti õpetajate puuduse ja ebapädevuse all. Oletame, et saame teadlikkuse tõstmise abil muulased niikaugele, et nad hakkavad oma lapsi panema eesti keelse õppekeelega koolidesse, kuid siis tekib kohe uus ring küsimusi – kas neid koole jagub, milline on nende õppekvaliteet ja kas kool suudab anda kaasa ka pädevad väärtushinnangud ja kodumaa tunnetuse. Probleeme tuleb mitmeid, lahendused ei saagi olla kiired, sest integratsioon ei toimu üleöö, vaid võtab aastaid.On aga üks samm, mida saaksime teha kiiremini – nimelt suurendada muulastele antavat võõrkeelse info kogust. Tõsi ta on, et venelased loevad ja usuvad ikkagi rohkem infokanaleid, mida edastab meie naaberriik ning suhtuvad teatud skepsisega siinsesse infosüsteemi. Samas on vältimatu, et mujalt tulev info ei pruugi enam olla niivõrd objektiivne ja nii hakkab tekkima ring ,kus Eestis elavad venelased tõlgendavad kohapealseid sündmusi läbi Venemaa poolt esitatud infoprisma. Peaksime tegutsema selles suunas, et ka venekeelne info kohapealt leviks meie muukeelse elanikkonna seas. Tallinn on selles suunas sammu teinud ja kavatseb avada Delfi-laadse portaali ka venekeelsena. Toetan igati seda algatust. Sest ilma neid samme astumata arvavad venelased, et arvamusliidriks ongi ainult Mart Sirõk, Jüri Liim või mõni muu sarnane tegelane. Kõneisikute ridu tuleks kindlasti suurendada ning lasta rääkida ka inimestel, kes on aru saanud integratsiooniprotsessi kasulikkusest mõlemale poolele ja suudavad ka iseendast jätta igati positiivse kangelase mulje. Miks mitte ei võiks selleks olla ka mõni eestlasest poliitik, kes vabalt vene keelt mõistab?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar