Minu Eesti mõttetalgud on kohe juba paari nädala taga ning enamus mõttekodadest tulnud ideedest jõudnud ka Minu Eesti veebi. Lugesin nädalavahetusel huviga, et mida inimesed üle Eesti siis välja mõtlesid. Tulemusi sirvides selgub, et väga paljusid vaevavad kohaliku elu probleemid ning sagedased on küsimused stiilis, et kuidas muuta oma linna maine paremaks, kuidas teha küla tuntuks ning panna maakonnas korraldatav üritus ahvatlema osavõtjaid ka kaugemalt. Samuti joonistub teise suunana välja kodanike mure suuremate riigiasjade pärast – kuidas parandada pensionäride elujärge, kuidas muuta sotsiaaltoetuste süsteeme õiglasemaks, kuidas tõsta iivet ning mis kõige olulisemana kõrvu jääb – kuidas muuta valitsemiskultuuri. Seega sain neid kokkuvõtteid aruteludest sirvides ning teiste osalenud tuttavatega rääkides aru, kui palju praegu poliitikamaastikul toimuv tegelikult inimestele korda läheb. Ühelt poolt tunnen muret, et inimeste ja nende valitud esindajate vahel on niivõrd suur lõhe, teisalt teen iga päev vähemalt enda poolt midagi, mis aitaks seda olukorda parandada. Mööda maakondi sõites näen inimeste madalat informeerituse taset Eesti riigi ja Euroopa Liidu asjadest.
Ükskõiksus poliitika suhtes ei muuda midagi, asjad saavad hakata paremuse poole minema ainult läbi kommunikatsiooni, kahepoolse ausa ja avatud kommunikatsiooni, kus üks osapool ütleb oma valitud esindajatele, et mida tuleb muuta ja valitud esindaja ehk poliitik arvestab oma valija seisukohti. Hiljem aga annab tagasisidet saavutatud tulemuste kohta.
Pühapäevases „Tähelaeva“ saates ütles rahvaalgatuse eestvedaja härra Nõlvak, et suuri asju saab teha ainult puhta südamega. Olen sellega väga päri – võiks öelda, et just see tunne ärgitas mindki kandideerima europarlamendi valimistel , teadmine, et suudan ja tahan teha konkreetseid asju elu paremaks muutmiseks. Senine tagasiside on olnud väga positiivne, vaatame edasi..:)
Kutsun ühtlasi poliitikuid üles rohkem mõtlema selle peale, kuidas vähendada usaldamatust riigivõimu vastu ning kuulama inimeste igapäevaelu küsimusi ja tulevikuvisioone. Minu Eesti veeb on kindlasti üks kanal, kust infot saab ammutada. Mis aga rahvaalgatuse ideedest edasi saab ja kas mõttetalgutel osalejad ka uusi algatusi püsti panevad, ei ole veel kindel. Hetkeseisuga on ideede teostamisse oma panuse pakkujaid veel vähe. Igaljuhul on mul hea meel, et oleme teel tugeva kodanikuühiskonna loomise poole.
1 kommentaar:
Mul on sel teemal üks soovitus - poliitikud võiksid sõna võtta mõnede konkreetse küsimuse suhtes, mis on püstitatud, neid kommenteerida, pakkuda alternatiive jne., mitte aga jääda ootama-vaatama, mis neist edasi saab. Selleks tuleks keskenduda mitte ainult 1. mail arutatule, vaid ka mõttetalgute foorumis kirjutatule, millest kõik ei pruukinud 1. mail arutamisele jõuda. Võib-olla leiab mõnigi erakond nende hulgast ideid, mida omaks võtta, olgu siis üksühele või mingil moel edasiarendatud kujul.
Avaliku sektori palgandus, mille arutamises mina isiklikult "süüdi olen", leidis igatahes endale juba tee Delfi arvamusosasse :-) Tõsi, seal on eksitav toimetamisviga - mõttekoja seisukoht oli tegelikult selline, et vaja on ühtset palgasüsteemi, kuid konkreetse mudeli suhtes leiti, et seda peaks edasi arendama, kuna see ei ole kindlasti lõplik ning tegemist ei pruugi olla parima võimalikuga. Tähtsam on aga muidugi see, et küsimust arutatakse avalikult ja valjuhäälselt, mitte aga sosinal kusagil privaatsfääris!
NB! Link konkreetse palgatabelini on selle artikli ühes kommentaaris.
Postita kommentaar