Eile Tartus toimunud riigiteaduste debatil korraldati publiku hulgas küsitlus, keda nemad valiksid europarlamenti. Rõõm oli tõdeda, et Sven Mikseri järel sai häälte arvuga teise koha Anto Liivat :) Rahvast oli saalis 200 ringis. Mul on heameel, et noored haritud asjahuvilised teavad, kes on sobivaimad neid esindama. Tänan publikut toetuse eest!
Debatil aga tõin välja asjaolu, et Eesti suutlikuma osalemise võtmesõnaks Euroopa Liidus on Eestit esindava ametnikkonna oskuste parandamine ning Eesti seisukohtade selgem esitamine euroliidus tagamaks meie sisulisem esindatus otsustusprotsessis.
Euroopa Liidu õigusloome mõjutab täna kõiki Eesti eluvaldkondi - 2/3 Euroopa suurriikide õigusloomest kujuneb Euroopa Liidus ja väikeste riikide puhul veelgi enam. Euroopa Liidus täidab seadusandlikku rolli peamiselt ministrite nõukogu, kus olenevalt arutluse all oleva küsimuse iseloomust esindavad Eestit vastava haruministeeriumi ametnikud.
Enamasti jõutakse vaidlusküsimustes kokkuleppele just töögruppide tasandil.
Seega, seoses Euroopa Liidu liikmestaatusega on oluliselt muutunud Eesti ametnike roll ja töö iseloom. Tõhus ja tulemuslik osalemine Euroopa Liidu otsustusprotsessis eeldab ametnikult lisaks erialasele pädevusele ka diplomaatilisele tööle iseloomulikke teadmisi ja oskusi. Töögruppides osalevad ametnikud peavad olema hea suhtlemis - ja eneseväljendamisoskusega lobistid. See omakorda eeldab head keeleoskust, Euroopa Liidu alaste teadmiste parandamist ja lobitööks vajalike sotsiaalsete kompetentside arendamist.
Euroopa Liidus suutlikuma osalemise vundamendiks on muidugi ka inimeste paranenud teadlikkus Euroopa Liidu teemadest, et huvi euroliidu temaatika vastu oleks suurem ning noorte hulgast sirguks uusi asjatundjaid. Teadlikkuse tõstmine peaks olema valitsuse, Euroopa Parlamendi saadikute ja kolmanda sektori organisatsioonide ühisvastutuse küsimus.
Debatil aga tõin välja asjaolu, et Eesti suutlikuma osalemise võtmesõnaks Euroopa Liidus on Eestit esindava ametnikkonna oskuste parandamine ning Eesti seisukohtade selgem esitamine euroliidus tagamaks meie sisulisem esindatus otsustusprotsessis.
Euroopa Liidu õigusloome mõjutab täna kõiki Eesti eluvaldkondi - 2/3 Euroopa suurriikide õigusloomest kujuneb Euroopa Liidus ja väikeste riikide puhul veelgi enam. Euroopa Liidus täidab seadusandlikku rolli peamiselt ministrite nõukogu, kus olenevalt arutluse all oleva küsimuse iseloomust esindavad Eestit vastava haruministeeriumi ametnikud.
Enamasti jõutakse vaidlusküsimustes kokkuleppele just töögruppide tasandil.
Seega, seoses Euroopa Liidu liikmestaatusega on oluliselt muutunud Eesti ametnike roll ja töö iseloom. Tõhus ja tulemuslik osalemine Euroopa Liidu otsustusprotsessis eeldab ametnikult lisaks erialasele pädevusele ka diplomaatilisele tööle iseloomulikke teadmisi ja oskusi. Töögruppides osalevad ametnikud peavad olema hea suhtlemis - ja eneseväljendamisoskusega lobistid. See omakorda eeldab head keeleoskust, Euroopa Liidu alaste teadmiste parandamist ja lobitööks vajalike sotsiaalsete kompetentside arendamist.
Euroopa Liidus suutlikuma osalemise vundamendiks on muidugi ka inimeste paranenud teadlikkus Euroopa Liidu teemadest, et huvi euroliidu temaatika vastu oleks suurem ning noorte hulgast sirguks uusi asjatundjaid. Teadlikkuse tõstmine peaks olema valitsuse, Euroopa Parlamendi saadikute ja kolmanda sektori organisatsioonide ühisvastutuse küsimus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar