reede, 6. märts 2009

Patriarhaalne juhtimine

Kaasamise hea tava on täna Eestis jäänudki vaid heaks tavaks – käitumisnormina seda omaks võetud ei ole. Meenutagem siinkohal riigieelarvekärpeid, RMK reformi, töölepinguseaduse eelnõu menetlemist, ühepoolse palgavähendamise ideed või haldusreformi kava, mille puhul pole märkigi otsustajate heast tahtest huvirühmadega konsulteerida.
Professor Peeter Lorents kirjeldab raamatus „Süsteemide maailm“ värvikalt normi hilinemise printsiipi – mida suurem on mingi inimkoosluse vorm, seda hiljem võtab ta omaks väiksemates kooslusvormides kehtestatud norme. Suurema kooslusvormi esindajana käitub inimene palju primitiivsemate reeglite järgi, kui ta käituks oma ajastu üksiksubjektina. Me ei kujuta ju heas perekonnas ette olukorda, kus isa ja ema ei aruta teismeeas lastega pere sissetuleku vähenemisega kaasnevaid kitsendusi, põhjendades seda ülemäära suure ajakulu või sellega, et laps ei saa rahaasjadest nagunii tuhkagi aru. Ometi peavad mõnedki poliitikud säärast käitumist riigiasjade korraldamisel üsna loomulikuks ja mõistlikuks.

Kommentaare ei ole: