Ma ei ole pikas perspektiivis nõus Euroopa Parlamenti kandideeriva Kristiina Ojulandi seisukohaga, et kriisist väljumisel ei tasu alahinnata liberaalset majandust ja madalaid makse.
Tänase majandussurutise tingimustes ei ole maksukoormuse tõstmine tõesti õige, kuid leian sarnaselt Ärilehes sõna võtnud Allan Martinsoniga, et madalad maksud ei saa olla pikas perspektiivis eesmärk omaette. Innovatsioonisuutlikkuse ja efektiivse tööga paistavad silma need piirkonnad, kus maksud ei ole madalad – maksutulu saab riik investeerida kvaliteetse ettevõtluskeskkonna loomisse. Ka Eesti saaks näiteks ettevõtte tulumaksu taastamisel rakendada maksutulu teadmispõhise ja kõrget lisandväärtust toetava majanduse loomiseks.
Maailmas eduka majanduse poolest tuntud riikide, nagu Soome, Taani, Rootsi ja Jaapan, kogemus tõestab, et kõrget lisandväärtust annab töötaja doktorikraad. Nimetatud riikides on nii era- kui kaavalikus sektoris hõivatud meiega võrreldes tunduvalt rohkem teaduskraadiga inimesi. Eestis ei pakuta doktorikraadiga inimestele piisavalt rakendust, ning kuna teadustööd tegema kõik ei mahu, puudub noortel ka motivatsioon doktorikraadi omandada. Doktorikraadini jõuab vaid iga 15. ülikooli astuja. Nagu olümpiakulda ei ole võimalik võita vigastusi vältides, ei saa meiegi rikkaks lihtsalt kulude kärpimisega. Eelkõige on vaja tõsta tööjõudlust, selleks aga peame oskuslikult rakendama kõigi inimeste teadmised ja tarkuse.
Ka Maailma Majandusfoorum toob oma aruandes Eesti puudusena välja teadlaste ja inseneride vähesuse, seega aitab teadlaste rakendamine meil areneda ja innovatiivne olla. Õpime teiste vigadest ja võtame eeskuju neist, kellelt on midagi õppida. Üks võimalus doktorikraadiga inimesi tööle saada on siduda kraadi omandamine välismaa heades ülikoolides ettevõtete ja asutuste toetusega. Õpingute kaasrahastamine garanteeriks asutusele hea haridusega töötaja, tulevasele doktorandile töökoha, Eestis üldisemalt aga peataks ajude äravoolu. Selle eelduseks on aga tasemeõppe vabastamine erisoodustusmaksust. Hetkeolukorda arvestades võtab nendeks sammudeks valmisolek veel aega, kuid siin on mõtlemisruumi. Samas on selge, et kõrget lisandväärtust loovat tööd ei hakata Eestis tegema kõrgeltharitud inimesteta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar