Pean ausalt üles tunnistama, et nüüd olen ka mina poliit-meelelahutussaates osalemise ära proovinud. Valmistasin neljale kaaskandidaadile süüa ja minu kulinaarset võimekust saab hinnata 25. veebruari õhtul TV3-s.
Nõustun juba ette valvekommentaatoritega, kes kurdavad, et poliitika on kaubastumas ja kindlasti on olulisemaid teemasid, millega tegeleda. Samas on valimised ka demokraatia pidupäev ja pidupäeva juurde kuuluvad tihtipeale nii mõnedki igapäevaelust erinevad rituaalid.
Õhtusöögitraditsioonides võib muidugi näha sügavamatki alget. Näiteks idamaades on kombeks, et enne sisuliste küsimuste arutamist saadakse äripartneritega põhjalikult tuttavaks just pikkade toiduliudade juures. Loogika on lihtne – kui partner ei ole inimesena usaldusväärne, pole ka ühisest ärist midagi head loota.
Saabuvate valimiste eelses arutelus on valimisi tihti võrreldud poliitikute tööintervjuuga. Tööintervjuul aga esitatakse sageli küsimusi mitte ainult kandidaadi ametialaste oskuste kohta, vaid püütakse teda veidi ka inimesena tundma õppida. Niisiis loodan, et suutsin köögis toimetades end pisutki uuest küljest avada ja lubate mul edaspidi taas mõnel sisulisemal teemal sõna võtta. Ahjaa, homsest saab siis juba ka e-hääletamisega algust teha.
kolmapäev, 23. veebruar 2011
376 ja õhtusöök viiele
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Tere, Anto!
See on väga tore, et osalete selles saates. Mina hoian teile pöialt. Kuid palun kas te kirjutaksite natukene sellest, mida just Teie sooviksite poliitikas ära teha? On teil võimaliku riigikogulasena ehk mõni konkreetne lemmikteema mis vajaks praegusest erinevat lähenemist või suuremat tähelepanu? Ja küsiksin ka isiklike ambitsioonide kohta - miks poliitika, miks te ei soovi end teostada mõnes muus vallas?
Aitäh!
Henn
Postita kommentaar