Paneuroopa liikumise looja krahv Coudenhove-Kalergi kirjutas 1937. aastal: Inimesed on mõeldavad ilma riigita – riigid inimesteta pole mõeldavad. Riik tekib niisama kunstlikult kui lillepeenar /.../ aga peenar jääb lillede kunstlikuks organisatsiooni vormiks, nagu riik jääb inimeste kunstlikuks organisatsiooni vormiks. /.../ Tõeliselt ei õitse peenar, ei lõhna peenar, ei närbu peenar, vaid lilled õitsevad, lõhnavad, närbuvad, sest lilled elavad.
Kas see, et meie igapäevane toimetulek ei nõua näiteks teopäevi mõisaõuel, omariikluse eest sõdimist ja aeganõudvate talutööde tegemist, millega veel meie vanematel ja vanavanematel rinda pista tuli, vabastab või kohustab? Ma arvan et kohustab, sest inimene ei ole oma aja laps. Ta on kogu eelkäiva aja laps. Ühe põlvkonna heaolu ei ole kunagi vaid tuleviku arvelt võetud laen, pigem esivanematelt saadud kingitus.
Millele tuleks meist igaühel mõelda ja mida teha, et lilled peenral õitseksid, et meil kõigil oleks Eestis hea elada?
Esiteks, oma võimete ja võimaluste piires ühiskonnaelu korraldamisel kaasamõtlemine ja -rääkimine on iga inimese moraalne kohustus. Sellel, kes ei nõua endalt palju, ei ole moraalset õigust teistelt nõuda. Kas ühiskonnaelus kaasa rääkida mõnes kodanikuühenduses tegutsedes, sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtja või poliitikuna, on juba vahendi valiku küsimus.
Teiseks tuleb selleks, et asjad õnnestuksid, nendest midagi teada. Rumalad inimesed ei loo tarka riiki, nii nagu kasvatamatus ei sünnita kombekust. Suur Taani filosoof Sören Kierkegaard on kirjutanud, et elu on võimalik mõista vaid tagantjärele, aga elada tuleb ikka ainult edasi. Me kõik peame oma tänaseid valikuid kaaluma homse valguses, et suuta teha otsuseid, mis peavad vastu ülehomsele ajaproovile. Eelkõige just väärtusotsustused tuleb teha enne, kui otsustamise hetk kätte jõuab.
Ja kolmandaks, pelgast teadmisest jääb siiski väheks. Läheb vaja ka kriitilist meelt ja tegutsemiskindlust. Heaks kokaks ei saada vaid toitu degusteerides, nagu ettevõtjaks ei kasvata vaid raha lugedes ega kodanikuks sirguta poliitikuid sarjates. Kogemused tulevad tegutsemise käigus ja annavad oskuse näha asju õige nurga alt, sest kõikideks elujuhtumiteks ei ole ühtseid reegleid ega käitumisjuhiseid. Seda mõtet illustreerib legend tuntud füüsikust Albert Einsteinist. Eksamil põrunud tudeng sooritas järgmisel aastal eksami uuesti ja põrus taas. Läks siis Einsteini juurde kaebama, et eelmisel aastal olid samad küsimused ja ta oli ju endale kõik selgeks teinud. Selle peale Einstein muigas ja ütles – jah, küsimused olid eelmisel aastal tõepoolest samad, aga õiged vastused on sel aastal teistsugused. Selle mõõdupuuks, kas meie teadmised on ikka veel ajakohased, saab olla vaid praktika.
Head vabariigi aastapäeva, väärtusotsustusi, kogemusi ja tegutsemisjulgust!
Kas see, et meie igapäevane toimetulek ei nõua näiteks teopäevi mõisaõuel, omariikluse eest sõdimist ja aeganõudvate talutööde tegemist, millega veel meie vanematel ja vanavanematel rinda pista tuli, vabastab või kohustab? Ma arvan et kohustab, sest inimene ei ole oma aja laps. Ta on kogu eelkäiva aja laps. Ühe põlvkonna heaolu ei ole kunagi vaid tuleviku arvelt võetud laen, pigem esivanematelt saadud kingitus.
Millele tuleks meist igaühel mõelda ja mida teha, et lilled peenral õitseksid, et meil kõigil oleks Eestis hea elada?
Esiteks, oma võimete ja võimaluste piires ühiskonnaelu korraldamisel kaasamõtlemine ja -rääkimine on iga inimese moraalne kohustus. Sellel, kes ei nõua endalt palju, ei ole moraalset õigust teistelt nõuda. Kas ühiskonnaelus kaasa rääkida mõnes kodanikuühenduses tegutsedes, sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtja või poliitikuna, on juba vahendi valiku küsimus.
Teiseks tuleb selleks, et asjad õnnestuksid, nendest midagi teada. Rumalad inimesed ei loo tarka riiki, nii nagu kasvatamatus ei sünnita kombekust. Suur Taani filosoof Sören Kierkegaard on kirjutanud, et elu on võimalik mõista vaid tagantjärele, aga elada tuleb ikka ainult edasi. Me kõik peame oma tänaseid valikuid kaaluma homse valguses, et suuta teha otsuseid, mis peavad vastu ülehomsele ajaproovile. Eelkõige just väärtusotsustused tuleb teha enne, kui otsustamise hetk kätte jõuab.
Ja kolmandaks, pelgast teadmisest jääb siiski väheks. Läheb vaja ka kriitilist meelt ja tegutsemiskindlust. Heaks kokaks ei saada vaid toitu degusteerides, nagu ettevõtjaks ei kasvata vaid raha lugedes ega kodanikuks sirguta poliitikuid sarjates. Kogemused tulevad tegutsemise käigus ja annavad oskuse näha asju õige nurga alt, sest kõikideks elujuhtumiteks ei ole ühtseid reegleid ega käitumisjuhiseid. Seda mõtet illustreerib legend tuntud füüsikust Albert Einsteinist. Eksamil põrunud tudeng sooritas järgmisel aastal eksami uuesti ja põrus taas. Läks siis Einsteini juurde kaebama, et eelmisel aastal olid samad küsimused ja ta oli ju endale kõik selgeks teinud. Selle peale Einstein muigas ja ütles – jah, küsimused olid eelmisel aastal tõepoolest samad, aga õiged vastused on sel aastal teistsugused. Selle mõõdupuuks, kas meie teadmised on ikka veel ajakohased, saab olla vaid praktika.
Head vabariigi aastapäeva, väärtusotsustusi, kogemusi ja tegutsemisjulgust!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar